Kell 12 – infotund
Riigikogu liikmete küsimustele vastavad peaminister Kristen Michal, energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ja siseminister Igor Taro.
Peaminister vastab küsimustele, mis käsitlevad konkurentsiseadust, valitsuse poliitika tagajärgi, majandust, julgeolekut ja meedia rahastamist. Energeetika- ja keskkonnaminister vastab küsimustele energeetika kohta. Siseminister vastab küsimustele, mis puudutavad migratsioonipoliitikat ja Ukraina mobilisatsiooniealistele meestele ajutise ja rahvusvahelise kaitse pakkumist Eestis.
Kell 14 – täiskogu istung
Kolmas lugemine – viisteist eelnõu
Valitsuse algatatud kirikute ja koguduste muutmise seaduse eelnõuga (570 UA) tegi Riigikogu muudatusi 9. aprillil vastu võetud kirikute ja koguduste muutmise seadusesse, mille president jättis 24. aprillil välja kuulutamata. Seadusest jääb välja keeld juhinduda välisriigis asuvast märkimisväärse mõjuga isikust, kuna see sõnastus oli presidendi hinnangul liiga laialt tõlgendatav. Samuti pikendati vajalike muudatuste tegemiseks üleminekuaega kahelt kuult kuuele kuule.
Lähtudes juhtivkomisjoni ettepanekust muutis parlament seaduse sõnastust selliselt, et kirik, kogudus, koguduste liit ja klooster ei või põhikirja või tegevuse aluseks oleva muu dokumendi alusel või majanduslikult olla seotud välisriigis asuva vaimuliku keskuse, juhtorgani, usulise ühenduse või vaimuliku juhiga, kes kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule või põhiseaduslikule või avalikule korrale. Muudatusega jääb sättest välja usulise ühenduse keeld juhinduda välisriigis asuvast märkimisväärse mõjuga isikust või ühendusest, mis kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule, põhiseaduslikule või avalikule korrale.
Veel täpsustas Riigikogu, mida tähendab võimalik oht. Täiendatud sõnastuse järgi võib oht Eesti riigi julgeolekule või põhiseaduslikule või avalikule korrale muu hulgas esineda siis, kui vaimulik keskus, juhtorgan, usuline ühendus või vaimulik juht õhutab, toetab või rahastab tegevust, mis on suunatud Eesti iseseisvuse, territoriaalse terviklikkuse või põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele, toetab või on toetanud sõjalist agressiooni või kutsunud üles sõjale, terrorikuriteole või muul viisil relvajõu õigusvastasele kasutamisele või vägivallale. Lisati lauseosa „õhutab, toetab või rahastab tegevust, mis on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse, territoriaalse terviklikkuse või põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele“.
Seadusega soovitakse muu hulgas tagada, et Eestis tegutsevaid usuorganisatsioone ei saaks ära kasutada vaenu või vägivalla õhutamiseks. Seletuskirja kohaselt seisab Eesti usuvabaduse eest ja igaühel on vabadus valida, kas ja millist religiooni ta järgib, kuid usu-, veendumus- ja ühinemisvabaduse austamise kõrval peab riik arvestama ka väljakutsetega, mis ohustavad riigi julgeolekut ning ühiskonna turvalisust.
Samuti täpsustab seadus, kes saab Eestis vaimulikuna teenida või kuuluda usulise ühenduse juhatusse. Vaimulik ega usulise ühenduse juhatuse liige ei saa olla inimene, kes ei tohi Eestis elada või viibida. Lisaks täpsustatakse nõudeid usulise ühenduse põhikirjale ja luuakse võimalus lahkuda kirikust, mille tegevus, põhikiri või juhatuse koosseis ei vasta kehtestatavatele nõuetele. Selleks tuleb kogudusel või kloostril vastu võtta uus põhikiri, misjärel on võimalik nõuetega kooskõlas olevad muudatused registrisse kanda ilma kiriku juhtorgani heakskiiduta, kuivõrd sellise heakskiidu saamine ei pruugi olla realistlik.
Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse, halduskohtumenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (viisaotsuse vaidlustamine) eelnõuga (603 SE) kehtestatakse viisa andmisest keeldumise otsuste kohtus vaidlustamise õigus. Praegu ei ole viisa andmisest keeldumise korral taotlejal õigust kohtusse pöörduda. Euroopa Kohus leidis 2017. aasta kohtuasjas, et liikmesriigid peavad ette nägema viisa andmisest keeldumise otsuste kohtus vaidlustamise menetluse. Eesti suhtes on algatatud rikkumismenetlus ja 29. jaanuaril esitas Komisjon ELi Kohtule Eesti vastu hagiavalduse. Lisaks tunnistas Riigikohus oma 22. jaanuari 2025 otsuses välismaalaste seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see välistab viisa andmiseks kaebuse esitamise halduskohtule olukorras, kus taotleja viibis viisamenetluse ajal Eestis. Eelnõuga kehtestatakse senise kaheastmelise vaidemenetluse asemel kohustuslik üheastmeline vaidemenetlus, pärast mida saab viisaotsuse ja vaideotsuse kaevata halduskohtusse. Vaide läbivaatamise riigilõivu määr tõstetakse 80-lt 160 eurole.
Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõuga (645 SE) on kavas tühistada julgeolekumaks, mis oli kavandatud kehtima 2028. aasta lõpuni. Julgeolekumaksu asemel tõstetakse eelnõu järgi alates 2026. aastast üldine tulumaksumäär 24 protsendile ja ettevõtlustulu maksumäär 22 protsendile, et tagada riigi kaitsekulude stabiilne rahastamine ja kaitsevõime pikaajaline tugevdamine. Samuti jääb jõusse käibemaksumäära tõstmine 2025. aasta juulist 24 protsendile, mis muutub tähtajatuks.
Ettevõtetele hakkab seletuskirja kohaselt kehtima lihtne, ühetaoline ja ettevõtjasõbralikum tulumaks, kus tulumaksu tuleb tasuda üksnes jaotatud, mitte jooksvalt kasumilt. Seletuskirjas osutatakse, et muudatus on positiivne ka Eesti inimestele, eriti vähemkindlustatud maksumaksjatele, kuna tulumaks rakendub pärast maksuvaba tulu mahaarvamist. Kehtiv lahendus toonuks kaheprotsendilise maksukohustuse alates esimesest eurost.
Julgeolekumaksu rakendamine eeldas Maksu- ja Tolliametilt mitme teenuse arendust, mille vajadus eelnõu vastuvõtmisel ära langeb. IT-arenduste kulud oleks olnud hinnanguliselt 950 000 eurot tänavu, 735 000 eurot järgmisel ja 525 000 eurot 2027. aastal. Samuti eeldas julgeolekumaksu kehtestamine Sotsiaalkindlustusameti, Tervisekassa ja Töötukassa IT-arendusi, mida pole samuti pärast seaduse jõustumist enam vaja.
Valitsuse algatatud riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõuga (651 SE) suurendatakse riigieelarve tulusid 26,6 miljonit, kulusid 46,5 miljonit ja investeeringuid 32,5 miljonit eurot. Lisaeelarve peaeesmärk on toetada laia riigikaitse tugevdamist.
Kuludest ja investeeringutest 44,2 miljonit eurot läheb kriisikindluse tõstmiseks mõeldud laia riigikaitse projektidele, mis viiakse ellu veel sel aastal. Raha kasutatakse siseturvalisuse suurendamiseks, meditsiinisüsteemi töökindluse ja välisteenistuse kriisivõimekuse parandamiseks ning digiriigi ja meediavaldkonna toimepidevuse tagamiseks.
Lisaeelarvega kavandatakse ka täiendavaid kulusid ja investeeringuid, mis kaetakse peamiselt välisvahenditest ja riigi majandustegevusest saadud lisatuludest. Seletuskirjas märgitakse, et lisaeelarvega lisanduvad vaid uued tegevused ja tuludest sõltuvaid kuluprojekte tervikuna üle ei vaadata.
Kuigi riigi finantseerimistehingute kogumaht ei muutu, sisaldab lisaeelarve eelnõu 25 miljoni euro ulatuses finantseerimistehinguid investeerimisfondi paigutamiseks ning Eesti Energia ja Tallinna ühendhaigla aktsiakapitali sissemakseteks. Seetõttu suurendatakse samas ulatuses laenukohustust, millega kaasneb ka intressikulu 0,4 miljonit eurot.
Menetluse käigus eelnõusse tehtud muudatusega suunatakse Transpordiameti investeeringute eelarvesse 12 miljonit eurot, sealhulgas riigimaanteede koondprojekti objektile kümme miljonit eurot teede ehituseks ja taastusremontideks ning kaks miljonit eurot, et soetada riigiteede ehituseks vajalikke maid. Selleks suunatakse valitsemisala sees ümber eelarve nende investeeringute ja tegevuskulude osas, mille kulu teke lükkub järgmisesse aastasse.
Sotsiaalministeerium suunab ümber 1,9 miljonit eurot, millest lõviosa läheb Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele erinevatele programmitegevustele sotsiaalkaitse infosüsteemi SKAIS ja sotsiaaltoetuste andmeregistri STAR ülalpidamiskulude puudujäägi katteks.
Samuti sisaldab eelnõu valitsemisalade esitatud muudatusettepanekuid, mille vajadus on ilmnenud pärast tänavuse riigieelarve koostamist ja millega eelarve kogumaht ei muutu. Mullu detsembris vastu võetud riigieelarve kohaselt on riigi tulud sel aastal 17,7 miljardit, kulud 18,2 miljardit, investeeringud 873 miljonit ja finantseerimistehingud 679 miljonit eurot.
Valitsuse algatatud spordiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (518 SE) ajakohastatakse spordieetika reeglite järgimist, spordiürituste korraldamise nõudeid ning vabatahtlikele kohtunikele makstava hüvitise piirmäära.
Lisaks dopinguvastastele reeglitele tuleb edaspidi järgida kokkuleppemängude ja väärkohtlemise vastaseid ning teisi spordieetika reegleid, mille on sätestanud rahvusvahelised spordiorganisatsioonid, rahvuslik olümpiakomitee või spordialaliidud. Koos sportlastega peavad dopinguvastaseid reegleid järgima ka spordikohtunikud ja taustapersonal. Samuti sätestatakse alused, kuidas nõuda väljamakstud summad tagasi neilt, kes on ausa spordi reegleid rikkunud.
Eelnõuga täpsustatakse spordialade loetelu, mille puhul on võistluste korraldamisel vaja taotleda kohaliku omavalitsuse luba. Muudatuse järgi ei pea kohalikult omavalitsuselt korraldusluba taotlema spordialadele, millel ei ole praktikas probleeme, kuid mis hetkel loa taotlemist nõuavad. Samas tuleb edaspidi taotleda luba mootorispordiürituste korraldamiseks, kus on olnud turvalisusega probleeme ja riskid suuremad.
Eelnõu kohaselt tõuseb vabatahtliku spordikohtuniku hüvitise piirmäär 20 eurolt kuni 45 eurole päevas. Spordiürituse korraldamise nõuete rikkumise eest tõstetakse juriidilise isiku rahatrahvi määr 2000 eurolt 20 000 eurole.
Riigikogu viis teisel lugemisel eelnõusse täienduse, mis võimaldab treeneri tööjõukulu toetuse andjal töödelda laste ja noorte puuete andmeid, et kontrollida treeningrühma suurust. Eesmärk on võimaldada puudega noori ja lapsi treeningrühma arvestada kahekordse koefitsiendiga, misläbi võib treeningrühm treenerile tööjõukulu toetuse eraldamiseks olla määruses sätestatust väiksem. See aitab puudega noori ja lapsi paremini treeningrühmadesse arvata, nende treenimisvõimalusi parandada ja liikumisaktiivsust suurendada.
Samuti toetas Riigikogu muudatust, mille järgi saab spordiürituste korraldamiseks taotleda kuni üheks aastaks hooajaluba, kui võistlus toimub samas kohas, samale sihtrühmale ja samade turvanõuetega. Eesmärk on vähendada võistluste korraldajate halduskoormust.
Valitsuse algatatud planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu (541 SE) eesmärk on soodustada taastuvenergia kasutuselevõttu. Muudatustega soovitakse hõlbustada riigi eriplaneeringute ja tuuleparki kavandavate omavalitsuse eriplaneeringute menetlemist ning tagada selle protsessi õigusselgus. Selleks täpsustatakse kehtivaid eriplaneeringute koostamise rahastamise üleandmise sätteid ja menetlusnorme. Samuti muudetakse riigi eriplaneeringu, sealhulgas asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostööd ning kaasamist puudutavaid menetlusnorme.
Eelnõuga täpsustatakse ka tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksmise sätteid, et tagada õigusselgus ning tasu õiglases määras maksmine ja jaotamine elanikele ning anda kohalikele omavalitsustele suurem paindlikkus tasu maksmise üksikasjade üle otsustamisel. Selleks täpsustatakse tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksmise algust, milleks on tuuleelektrijaama ehitamise ja tuuleenergiast elektrienergia tootmise alustamise aeg.
Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasule kehtestatakse vahemaksuperiood. Vahemaksuperiood on ajavahemik, mil tuuleelektrijaam juba toodab tuuleenergiast elektrienergiat, kuid tuuleelektrijaamal ei ole veel kasutusluba. Uue tasuperioodi jooksul makstakse tasu 70 protsenti tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust. Täpsustatakse ka omavalitsuste poolt elanikele makstava tasu sätteid, arvestades praktikas tekkinud küsimusi. Eelnõuga seotakse kohalike omavalitsuste määra kehtestamine lahti eelarveaasta algusest. Edaspidi jõustub määr kuus kuud pärast vastuvõtmist.
Eelnõu teisel lugemisel viidi eelnõusse muudatus kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse vastuvõtmise otsuse nõude kehtetuks tunnistamiseks ning elektrituruseaduse muudatused, et kohendada taastuvenergia vähempakkumiste regulatsiooni. Majanduskomisjoni ettepanekul otsustas Riigikogu 7. mail eelnõu teise lugemise katkestada ja muudatusettepanekute tähtajaks määrata viis tööpäeva. Muudatusettepanekute loetellu kanti kümme ettepanekut, millega näiteks täpsustatakse, et kui eriplaneeringu asukoha eelvalik sobib, siis eraldi otsust enam ei tehta, vaid selle saab suunata otse kehtestamisele. Seetõttu sätestatakse ka projekteerimistingimuste ja hoonestusloa andmise aluseks olevad tingimused asukoha eelvalikus. Eelnõusse tehti teisigi õigusselgust suurendavaid täpsustusi.
Valitsuse algatatud kiirgusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (573 SE) tuuakse uue ohuastmega tegevusena seadusesse väga väikese ohuga kiirgustegevus, mille puhul nõutakse kiirgustegevusloa asemel tegevuse registreerimist. Riigikogu täiendas teisel lugemisel eelnõu sättega, mis võimaldab Keskkonnaametil pärast seaduse jõustumist väljastada nõuetele vastavuse korral registreering ka juhul, kui taotlus esitati enne seaduse jõustumist kiirgustegevusloa jaoks.
Täiskogu toetas teisigi juhtivkomisjoni teiseks lugemiseks tehtud muudatusettepanekuid. Näiteks täpsustatakse kiirgustegevuse ohuastmete määramise regulatsiooni ja sätestatakse selgelt, et kiirgustegevuse ohuastme määrab Keskkonnaamet loa või registreeringu andmise menetluse raames, juhindudes kliimaministri määrusega kehtestatud korrast.
Veel otsustas Riigikogu menetluse käigus loobuda kiirgusohutuse spetsialisti määramise nõuete muutmisest. Seega jääb kehtima kiirgusseaduse praegune sõnastus, mille kohaselt on kiirgusohutuse spetsialisti määramine kohustuslik, kui tegu on suure ohuga kiirgustegevusega või kui kiirgustegevusloa omajal on rohkem kui kümme kiirgustöötajat.
Eelnõuga täpsustatakse ka Euroopa Majanduspiirkonnas väljastatud kiirgustegevuslubade tunnustamist ning tehakse Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri soovitustest tulenevalt muudatusi, et tagada õigusaktide vastavus rahvusvahelistele standarditele.
Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (604 SE) loob inimestele võimaluse loobuda elu pikendavatest tervishoiuteenustest.
Eelnõu kohaselt saavad elulõpu tahteavalduse koostada täisealised teo- ja otsusevõimelised inimesed, samuti piiratud teovõimega isikud, kui arst peab neid pädevaks oma tervise üle otsustama. Arsti kohustuslik nõustamine tagab, et otsus on põhjalikult läbi mõeldud. Soovi korral võib hiljem tahteavaldust muuta või tühistada. Tahteavaldus esitatakse tervise infosüsteemis digitaalselt, erandina ka paberil, kui inimene ei ole digipädev – sellisel juhul sisestab andmed tervishoiutöötaja.
Eelnõu kohaselt saab tahteavalduses määrata, milliseid tervishoiuteenuseid inimene elu lõpus soovib või milliste osutamise keelab. Tahteavalduses võib loobuda kõigist elu pikendavatest tervishoiuteenustest, näiteks elustamisest, kunstlikust hingamisest, sondiga toitmisest, dialüüsist, antibiootikumravist, keemiaravist ja operatsioonidest. Loobumine on seotud inimese tahteavalduses kirjeldatud terviseseisundi saabumisega, mille fikseerib arst ja mis on tahte rakendamise eelduseks. Eutanaasiat ega abistatud enesetappu ei ole võimalik tahteavaldusega soovida.
Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2027. aastal, et tagada piisav aeg IT-arenduste valmimiseks, arstide koolitamiseks ja avalikkuse teavitamiseks.
Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (611 SE) lihtsustab ettevõtjate ja eraisikute halduskoormuse vähendamiseks keskkonnakaitselubade teenustega seotud haldusprotsesse. Muudatuste eesmärk on korrastada keskkonnakaitselubade süsteemi, et tegevuse mõju keskkonnale oleks loaga kaasneva halduskoormusega paremas tasakaalus.
Eelnõu sisaldab muudatusi, mille kohaselt ei pea keskkonnaluba väheolulistele tegevustele enam väljastama ning mõnel juhul ei tule väheolulisi tegevusi enam ka registreerida. Näiteks puudutab see teede ja sildade ehitajaid, kes ei pea taotlema enam veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamiseks. Muudatus aitab kiiremini ellu viia olulisi arendusi näiteks Kaitseväe polügoonil ja Rail Balticu rajamisel.
Samuti ei pea koolid, lasteaiad ja teised juriidilised isikud eelnõu kohaselt enam taotlema jäätmekäitleja registreeringut, kui nad soovivad oma biojäätmeid kohapeal komposteerida ja nende kogus jääb alla ühe tonni aastas. Lisaks määratakse eelnõuga selgemalt keskkonnakaitse osapoolte kohustused, vähendatakse kohustuste täitmise sagedust, tehakse selgemaks järelevalveprotsesse ning seotakse keskkonnanõuded nagu loakohustus ja taotlemise protsess õiglasemalt tegevuse võimaliku keskkonnamõjuga.
Riigikogu tegi eelnõusse teise lugemise käigus täienduse, mis võimaldab veekaitsevööndis puu- ja põõsarinde raieks nõusolekut taotleda keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu. See vähendab halduskoormust, koondab info ühte süsteemi ja annab Keskkonnaametile parema ülevaate keskkonnaalastest tegevustest. Mõnel juhul saab taotleja nõusoleku automaatotsusena, millisel juhul saab tegevusega kohe alustada.
Lisaks viis parlament eelnõusse täienduse, millega lisatakse jäätmeseadusesse erand, mis vabastab põllumajandustootjad kääritusjäägi ladustamise tagatise kohustusest, kui kääritusjääki kasutatakse põllumajanduses pinnastöötluseks. Kui põllumajandustootja soovib jäätmestaatuses kääritusjääki muul viisil ise käidelda, näiteks kompostida koos muude jäätmetega, on tegu klassikalise jäätmekäitlusega ja tagatise erand ei rakendu.
Riigikogu tegi eelnõusse ka muudatuse, millega kaotatakse Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) nõukogu puudutav erikord. Edaspidi kohalduvad sihtasutuse nõukogule üldised nõuded, mille kohaselt nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi asutaja oma otsusega, määrates seejuures ühe liikme rahandusministri ettepanekul. Riigikogu liikmete volitused KIKi nõukogu liikmetena lõpevad 2025. aasta 31. augustil.
Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (613 SE) eesmärk on, et inimesed saaksid hädaolukorras kindlates poodides, tanklates ja apteekides kasutada pangakaarti ka juhul, kui internetiteenus on katkenud.
Eelnõu kohaselt peavad elutähtsa teenuse osutajateks valitud pangad pakkuma klientidele ka võrguühenduseta kaardimakse võimalust: pank peab kliendi pangakaardi kiibile seadma sisse võrguühenduseta individuaalse limiidi ning kaupmeeste makseterminalid peavad suutma läbi viia võrguühenduseta kaardimakseid. See tagab, et inimesed saavad kriitiliselt olulisi esmatarbekaupu ehk toitu, kütust ja ravimeid osta ka siis, kui kaupmehe makseterminal tõrgub ega ole ühenduses panga maksesüsteemiga.
Eestis on elutähtsa teenuse osutajaks määratud viis panka: SEB Pank, Swedbank, Luminor Bank, LHV Pank ja Coop Pank. Kütusemüüjatest on elutähtsa teenuse osutajad Alexela, Olerex, Circle-K, Neste Eesti, Terminal, Premium 7 ja Jetoil. Toidupoodide ja apteekide osas pole elutähtsa teenuse osutajaid veel valitud.
Samuti muutub eelnõuga eraisiku põhimaksekonto ehk kõige hädavajalikumate maksetehingute tegemiseks kasutatava konto avamise ja sulgemise regulatsioon. Muu hulgas nähakse ette selged alused, mil pank saab tarbija pangakonto sulgeda. Näiteks on see võimalik rahapesu põhjendatud kahtluse korral või kui tarbija on kasutanud kontot ebaseaduslikuks tegevuseks.
Eelnõuga täpsustatakse ka riigilõivude sularahas maksmist ja nähakse ette, et asutus, kellele riigilõivu makstakse, võib otsustada, et seda saab sularahas teha ka suuremas summas kui kümme eurot.
Lisaks muudetakse eelnõuga Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning Finantsinspektsiooni finantsvaldkonnaga seotud väärteo- ja järelevalvemenetluse pädevusi.
Valitsuse algatatud vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (622 SE) soodustab kestlike lennukikütuste kasutamist ärilises lennutranspordis ning viib seaduse kooskõlla Euroopa Liidu määrusega, kus käsitletakse võrdsete võimaluste tagamist kestlikule lennutranspordile.
ELi määruse eesmärk on soodustada kestlike lennukikütuste tootmisvõimaluste avardamist ning vältida ühenduse lennutranspordituru killustumist, võimalikke konkurentsimoonutusi ja ebaausaid tankimisvõtteid. Eelnõuga täpsustatakse kestlike lennukikütuste tarnimist ja aruandlust käsitlevaid nõudeid, määratakse Eesti pädevateks asutusteks Keskkonnaamet ja Transpordiamet ning nähakse ette järelevalve ja vastutusega seotud normid.
ELi määrust kohaldatakse vaid tsiviillennunduse äriliseks lennutegevuseks kasutatavate õhusõidukite tankimisele. Eestis mõjutab see enim ASi Tallinna Lennujaam, mis peab tagama kestlike lennukikütuste kättesaadavuse lennujaamas, samuti mõjutab see Tallinna lennujaama lennukikütuse tarnijaid ning Eestis tankivaid lennuettevõtjaid.
Valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse, riigihangete seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (623 SE) peaeesmärk on ajakohastada riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust, et töötlemislubade taotlemine oleks senisest paindlikum.
Eelnõuga muudetakse juriidiliste isikute usaldusväärsuse hindamise ja riigisaladuse töötlemise õiguse lubamine kvaliteetsemaks ja ühetaolisemaks. Seletuskirjas märgitakse, et muutunud julgeolekuolukorras eeldavad liitlasriigid Eesti juriidiliste isikute ja tarneahelate üha põhjalikumat kontrolli, et oleks tagatud meie usaldusväärsus. Seega peab selge ja tõhus õigusraamistik toetama Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet välisriikides.
Eelnõu eesmärk on kehtestada regulatsioon, millega Eesti ettevõtjad ei tunnetaks salastatud teabe töötlemisega seotud nõudeid kui ebamugavat kohustust, vaid neil tekiks endal soov ja motivatsioon sätestatud tingimustele vastata.
Teisel lugemisel täiendas Riigikogu eelnõu sättega, mille kohaselt kehtestab kaitseminister sõjalise otstarbega asja salastamistaseme ja -tähtaja iga sõjalise asja puhul eraldi, et teavet saaks vajadusel kaitsta riigisaladusena. Samuti viis parlament eelnõusse muudatused, millega täiendatakse riigihangete seadust kaitse- ja julgeolekuvaldkonda puudutavate eranditega.
Valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga (624 SE) ajakohastatakse tarbijakaitseseaduse norme, et vähendada väljaprinditavate ostudokumentide ja posti teel saadetavate paberarvete hulka. Kehtivad õigusnormid ei ole piisavalt paindlikud, kuigi tehnoloogia areng võimaldab üha enam dokumente edastada elektrooniliselt ning neid ka elektrooniliselt säilitada. Seetõttu kulub endiselt suur hulk paberit, mis suurendab nii kauplejate keskkonnajalajälge kui ka halduskulusid.
Muudatuste eesmärk on soodustada keskkonnasäästlikke ja kaasaegseid lahendusi ja anda kauplejatele võimalus edastada dokumente digitaalselt. Tarbija võib edaspidi saada arve teavituse lühisõnumina või säilitada ostudokument kaupleja mobiilirakenduses. Eelnõu koostamisel on arvestatud ka suuremat kaitset vajavate tarbijate, eelkõige vanemaealiste, vajadustega. Üksnes paberarvete saajatel säilib ka edaspidi võimalus saada dokumente paberkandjal. Kui tarbijale on seni laekunud lisaks paberarvele ka elektrooniline arve e-kirja teel, siis on seadusemuudatuse jõustumise järel teenuse pakkujal võimalik teha tarbijale ettepanek edaspidi piirduda e-kirja teel edastatava arve esitamisega ja kui tarbija 30 päeva jooksul selle ettepaneku tegemisest teenuse osutajale teada ei anna, et see talle ei sobi, siis loetakse ta selle teavitamise viisiga nõustunuks.
Juhul, kui tarbija soovib edaspidi jätkuvalt arvet nii e-kirja kui posti teel, siis on kauplejal õigus tarbijalt nõuda postikulude hüvitamist arve edastamise eest paberkandjal.
Eelnõuga nähti algselt ette, et tarbijakaitseseaduses tehtavad muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2026, kuid arutelude käigus jõuti arusaamisele, et eelnõuga tehtavad muudatused võiksid jõustuda juba varem, 1. septembril 2025. Muudatuste jõustumine 1. septembril tagab, et enne jõustumist jõuavad kauplejad ning järelevalveasutus (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet) teha tarbijate teavitust enne kui kauplejad muudatusi saavad rakendada.
Valitsuse algatatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse ning makse- ja arveldussüsteemide seaduse muutmise seaduse eelnõu (634 SE) eesmärk on anda makse- ja e-raha asutustele ligipääs välkmakseteenust võimaldavatele arveldussüsteemidele.
Praegu pakuvad välkmaksete teenust ainult pangad, kuna üksnes neil on juurdepääs vajalikele arvelduskontodele Eesti Pangas. Eelnõuga nähakse arveldussüsteemis osalemise võimalus ette ka muudele makseasutustele ja e-raha asutustele, et nemadki saaks välkmaksete turul osaleda. Välkmakse tähendab makset, kus raha liigub maksja kontolt saaja kontole mõne sekundiga.
Regulatsiooni muutus suurendab konkurentsi makseteenuste turul. Samuti võib see kaasa tuua uusi ja innovaatilisi makselahendusi, näiteks mobiilimaksete rakendusi, ning suurendab konkurentsi ka piiriüleste maksete puhul. Arveldussüsteemis osalemiseks peab makse- või e-raha asutus vastama teatud nõuetele, et tagada arveldussüsteemide stabiilsus ja terviklikkus.
Eelnõuga võetakse üle makseteenuste direktiivi ja arvelduse lõplikkuse direktiivi muudatused ning tagatakse nende direktiivide nõuetekohane riigisisene rakendamine. Määruse nõuete täitmise kontrollimise õigus on eelnõu järgi Finantsinspektsioonil.
Maaelukomisjoni algatatud alusharidusseaduse ning Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) muutmise seaduse eelnõu (644 SE) näeb ette loobuda 1. septembril kehtima hakkama pidanud loakohustusest lastehoidudele, kus tegeletakse toitlustamisega, ja ettevõtjatele, kes lastehoidudele toitlustusteenust pakuvad.
Toitlustamisega tegelevatel lastehoiu teenuse osutajatel ei ole alates 2021. aastast olnud kohustust Põllumajandus- ja Toiduametilt tegevusluba taotleda, ent 1. septembril on jõustumas alusharidusseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, mille järgi lastehoidudele loa taotlemise kohustus taaskehtestataks.
Maaelukomisjon asus seisukohale, et kuivõrd sellistel lastehoidudel või neile toitlustusteenust pakkuvatel ettevõtjatel on juba kohustus teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit oma majandustegevusest, sh lastele toitlustuse pakkumisest, siis tooks eraldi loa taotlemise protsess kaasa liigse halduskoormuse nii lastele hoiuteenust pakkuvatele asutustele kui ka lube menetlevale Põllumajandus- ja Toiduametile.
Eelnõu menetluse käigus viis komisjon eelnõusse muudatuse, mis annab kohalikele omavalitsustele uute määruste väljatöötamiseks ja kehtestamiseks lisaaega. Eelnõusse lisatud sätte järgi tuleb vajalikud määrused kehtestada hiljemalt 2026. aasta 31. augustiks.
Teine lugemine – üks eelnõu
Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi vahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu lõpetamise seaduse eelnõuga (666 SE) lõpetatakse Valgevenega tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping, mis on kehtinud alates 1998. aastast. Lepingu eesmärk on soodustada investeeringuid kahe riigi vahel, ent Valgevene on lepingut ühepoolselt rikkunud, kuivõrd peatas osaliselt lepingu kohaldamise Eesti residentidele.
Esimene lugemine – kuus eelnõu
Jätkatakse valitsuse algatatud krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu (652 SE) esimest lugemist, mis eile istungi tööaja lõppemise tõttu pooleli jäi.
Kõik Finantsinspektsiooni järelevalve all olevad laenuandjad peavad edaspidi edastama registrisse info iga inimese võetud laenude kohta. Enne uue laenu andmist peavad nad kontrollima, millised kohustused inimesel juba olemas on.
Sellise info ühte kesksesse registrisse koondamine annab selgema pildi inimese tegelikust maksevõimest ja ennetab inimeste lõhkilaenamist. Krediiditeaberegister hakkab koondama teavet inimese kõigi finantskohustuste kohta, olgu see siis kodu- või tarbimislaen, autoliising, järelmaksud, aga ka kiirlaenud.
Ligipääs registri infole on ainult pankadel ja teistel ametlikel laenuandjatel. Inimesel võimaldatakse seada endale laenukeeld. Samuti sätestatakse tähtajad inimeste laenuinfo säilitamise tähtaja kohta. Näiteks õigeaegselt tagastatud laenude puhul säilitatakse pärast laenu tagasimaksmist 1 kuu + 8 päeva.
Registripidamise ülesanne on plaanis delegeerida erasektorile, kulud kaetakse teenustasudega. Eelnõuga sätestatakse registripidajale ja tema tegevusele läbipaistvuse ja usaldusväärsuse tagamiseks sarnaselt teiste finantssektori ettevõtjatele selged reeglid ja nõuded. Kava kohaselt võiks register tööle hakata 2028. aastal.
Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse (direktorite atesteerimine ja õpetajate karjäärimudel) eelnõu (653 SE) omistatakse õpetaja kutseoskuste arendamiseks ja ametialase karjääri kujundamiseks kvalifikatsiooninõuetele vastavale õpetajale kutsekompetentsidele vastav karjääriaste. Nendeks on: alustav õpetaja, õpetaja, vanemõpetaja, meisterõpetaja. Samasuguse ülesehitusega karjäärimudel luuakse nii üldhariduse- kui kutseõpetajatele.
Muudatusega seatakse kõigi õpetajate töötasu alammäära kehtestamine ühtsetele alustele ehk nähakse ette töötasu alammäär ka kutseõppeasutustes töötavatele õpetajatele. 2026-2028 on õpetaja karjäärimudeli astmete palga alammäära koefitsiendid: alustav õpetaja 1,0; õpetaja 1,0; vanemõpetaja 1,1; meisterõpetaja 1,3.
Õpetajaametisse asumist tehakse paindlikumaks – tööle saab võtta inimesi, kellel on enne 2013. aastat omandatud pedagoogiline haridus, kuid ei ole töökogemust, või doktorikraad. Õpetajakoolitusel õppijatega saab senise ühe aasta asemel sõlmida tähtajalise lepingu kuni kolmeks aastaks.
Eelnõuga kehtestatakse ka koolijuhtide atesteerimise kohustus, mille järgi peab kooli pidaja korraldama iga direktoriga kord aastas arenguvestluse ning viienda tööaasta jooksul ka atesteerimise. Atesteerimist viib läbi kooli pidaja moodustatud komisjon ning see kinnitab, kas juht vastab oma ametikohale seatud nõuetele.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2026 ja kutseõppeasutuse seaduse muudatus 1. juunil 2026.
Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele“ eelnõuga (630 OE) tehakse valitsusele ettepanek töötada välja pettuste vastane tegevuskava, et võidelda järjest keerukamaks ja laialdasemaks muutuva pettuste (investeerimiskelmused, libakõned, identiteedivargused, armupettused jne) laine vastu, mis toob igal aastal Eesti inimestele miljoneid eurosid kahju.
Jätkatakse keskkonnakomisjoni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatuste osaline ülevõtmine) eelnõu (667 SE) esimest lugemist, mis juhtivkomisjoni ettepanekul 4. juunil katkestati, et Riigikogu liikmed saaksid oma muudatusettepanekuid teha ka eelnõu uuele versioonile.
Eelnõu eesmärk on tulenevalt õiguskantsleri osutusest selgemalt sätestada keskkonnamüra sihtväärtuse mõiste ja seaduse rakendamisel tekkinud probleemid kõrvaldada.
Müra sihtväärtuse rakendamisest võib sõltuda, kas mõnda kohta saab planeerida näiteks elamuid või hooneid, milles on nii äri- kui ka eluruume. Muudatus mõjutab eelkõige kinnisvaraarendajaid ning nende koostööd kohalike omavalitsuste kui planeeringu koostamise korraldajate ja Terviseameti kui planeeringu kooskõlastajaga.
Euroopa Keskkonnaameti andmetel mõjutab kõrge keskkonnamüra tase Eestis enam kui 300 000 inimest. Seletuskirja kohaselt aitab müra sihtväärtustest lähtumine tagada, et Eesti elanike mürast tingitud terviseriskid on ruumilisel planeerimisel minimeeritud.
Keskkonnakomisjon tegi eelnõusse muudatused, mis täpsustavad algset müra puudutavat regulatsiooni ning sõnastavad paremini müra sihtväärtuse sisu, olemuse ja rakendamise.
Nelja Riigikogu liikme algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (670 SE) eesmärgiks on kehtestada selge ja õiguspärane regulatsioon numbrituvastuskaamerate kasutamiseks Politsei- ja Piirivalveameti tegevuses, et vähendada senist õiguslikku ebaselgust ning tugevdada isikuandmete kaitset.
Eelnõuga nähakse ette numbrituvastuskaamerate kasutamise, nende andmete töötlemise, säilitamise ja juurdepääsu alused. Tegemist on tehnilise järelevalvemeetme õigusliku regulatsiooniga, mille keskne eesmärk on aidata tõkestada ohtlikke olukordi ning avastada kuritegusid, sealhulgas tabada tagaotsitavaid. Eelnõu kohaselt tagab seaduse täiendamine seda, et kaasaegsete tehnoloogiate kasutamine politseitöös toimub proportsionaalselt ja legitiimselt ning kindlustab avalikkusele arusaadava ja kontrollitava andmetöötlusraamistiku.
Isamaa fraktsiooni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (647 SE) näeb ette tunnistada kehtetuks mootorsõidukimaksu seadus alates 1. jaanuarist 2026. aastast.
Komisjonide istungid
Korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 10: OSCE raport Eesti e-valimistest, kutsutud OSCE/ODHIR ekspert Goran Petrov ja ekspert Beata Martin Rozumilovicz; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L332);
riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: Riigikontrolli kontrolliaruanne „Narva linna ühingute juhtimine ja järelevalve nende üle“, kutsutud Narva linnapea Katri Raik, Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen ja auditijuht Tambet Drell; päevakorrapunkt on avalik, toimub veebiülekanne; kinnine päevakorrapunkt: erikomisjoni tegevuse aastaaruanne (ruum L333).
Sündmused
Kell 11.30 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub rahvusvaheliste mõttekodade esindajate ja ajakirjanikega.
Kell 14 – Riigikogu esimees Lauri Hussar avab Viljandi uue haigla ja tervisekeskuse Tervikumi hoone.
Kell 15 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Emory ülikooli tudengitega (Jaan Tõnissoni nõupidamisruum).
Kell 17 – Riigikogu esimees Lauri Hussar osaleb kuningas Charles III sünnipäeva auks korraldatud vastuvõtul (Ühendkuningriigi suursaatkond Tallinnas, Wismari 6).
Välislähetused
15.–18. juuni
Riigikogu elanikkonnakaitse toetusrühma liige Mihkel Lees viibib kohtumistel Lvivis Ukrainas sealse elanikkonnakaitse kogemuste hankimiseks ja Eesti-Ukraina koostöö edendamiseks.
16.–18. juuni
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni aseesimees Enn Eesmaa osaleb Läänemere parlamentaarse konverentsi (BSPC) alalise komitee kohtumisel Mariehamnis Ahvenamaal.
18.–19. juuni
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson esineb Kongsbergi julgeolekuseminaril Kongsbergis Norras.
18.–21. juuni
Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti delegatsiooni liikmed Helle-Moonika Helme ja Helmen Kütt (19.–21. juuni) osalevad teist korda korraldataval uskudevahelisel parlamentaarsel konverentsil “Strengthening trust and embracing hope for our common future”.
Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee
Link uudisele: Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 18. juuniks