Kell 10 – täiskogu istung
Kolmas lugemine – kaks eelnõu
Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (609 SE) võetakse kehtiva õiguse struktuure kasutades üle Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumiste menetluskorda korrastav direktiiv.
Eelnõuga luuakse haldusõiguslik konkurentsijärelevalvemenetlus ja karistused määratakse väärteomenetluses sarnaselt muude valdkondadega, kus Euroopa Liidu õiguse kohaselt tuleks haldustrahvi rakendada. Konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviijaks on Konkurentsiamet, kes teeb seda haldusmenetluse korras. Trahvi väärteokoosseisu täitvate konkurentsirikkumiste toimepanemise eest määrab maakohus väärteomenetluses.
Konkurentsijärelevalvemenetluses sätestatakse kogutavate tõendite ülekantavus väärteomenetlusse, mis on seni olnud konkurentsijärelevalve ja konkurentsialaste süütegude menetlemisel üks põhilisi murekohti. Samuti ei ole konkurentsialased rikkumised tulevikus enam kuriteod ja sellega kaob vajadus valida kriminaal- ja väärteomenetluse vahel.
Eelnõu asendab märtsi lõpus valitsuse poolt tagasi võetud eelnõu, milles sisaldunud haldustrahvi regulatsioon ja enesesüüstamise sätted tõid kaasa palju vastuväiteid õigusvaldkonna spetsialistidelt, misjärel valitsus otsustas eelnõu põhimõtteliselt muuta ja pakkuda välja konkurentsirikkumiste puhul olemasolevatel menetlustel tugineva käsitlusviisi.
Riigikogu viis majanduskomisjoni ettepanekul eelnõusse sisse mitmeid muudatusi, mis tulenesid Eesti Advokatuurilt, Konkurentsiametilt ja teistelt huvigruppidelt saadud tagasisidest ja komisjoni töörühmas toimunud aruteludest.
Valitsuse algatatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu (554 SE) sätestab esimest korda seaduse tasemel teaduseetika üldised põhimõtted ja kohustused ning Eesti Teadusagentuuri ülesanded selle korraldamisel. Teadusagentuuri juurde luuakse teaduseetika komitee, mis hakkab kooskõlastama näiteks inimuuringute läbiviimist.
Eelnõuga korrastatakse teaduse riigipoolset rahastamist. Senine baasfinantseerimine kujundatakse ümber tegevustoetuseks, mis jaguneb baasrahastuseks ja tulemusrahastuseks. Baasrahastuse määramisel arvestatakse asutuse viimase kolme aasta rahastust, tulemusrahastuse puhul aga asutuse tulemusi. Olulise muudatusena jaotatakse tegevustoetuse maksmine edaspidi kahe ministeeriumi vahel – riigi ja avalik-õiguslike teadus- ja arendusasutuste tegevustoetust maksab ka edaspidi Haridus- ja Teadusministeerium, erasektori teadus- ja arendusasutuste tegevustoetuse maksmine läheb üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Menetluse käigus täiendati eelnõu sättega, mis näeb ette, et asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse eelarve jaguneb vähemalt 70 protsendi ulatuses baasrahastuseks ja kuni 30 protsendi ulatuses tulemusrahastuseks.
Kõik teadus- ja arendusasutused peavad tegevustoetuse ja riiklike uurimistoetuste saamiseks olema positiivselt evalveeritud. Evalveeritud ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide teadustöö kvaliteedi hindamine toimub edaspidi institutsionaalse akrediteerimise raames, et vähendada õppeasutuste hindamistega seotud koormust ja bürokraatiat.
Uuendatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegilist juhtimist. Valitsusele nõuandva teadus- ja arendusnõukogu töölauale jõuab selgemalt innovatsioonipoliitika. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eest vastutavatele ministritele nõuandvate teaduspoliitika ja innovatsioonipoliitika komisjonide asemel luuakse ministeeriumite ülene teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjon. Riigikantseleile antakse ülesanne koordineerida avaliku sektori innovatsioonialaseid tegevusi. Samuti täpsustatakse ministeeriumide ülesandeid oma valitsemisala teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonitegevuste planeerimisel, korraldamisel ja rahastamisel ning vastava info edastamisel Haridus- ja Teadusministeeriumile.
Uue osapoolena teadus- ja arendustegevuse riiklikul korraldamisel sätestatakse seaduses rakendusuuringute keskus.
Eelnõuga täiendatatakse ka innovatsiooni, teadus- ja arendustegevuse osaliste, teadlaste, samuti üldtunnustatud teaduseetika normide ja teaduse hea tava termineid.
Seadus on kavandatud jõustuma 1. oktoobril.
Teine lugemine – üks eelnõu
Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõuga (640 SE) täiendatakse Rahapesu Andmebüroo (RAB) andmekogu andmetöötluse funktsioone. Selleks et andmetöötlus oleks läbipaistev ja vastaks andmekaitse nõuetele, sätestatakse seaduses, milliseid andmeid kogutakse, miks neid kasutatakse ning kuidas ja millises ulatuses neid töödeldakse. See tagab, et andmekogu kasutamine on läbipaistev ja õiguspärane. Protsessi järelevalvet teostab Andmekaitse Inspektsioon.
Eelnõuga parandatakse Rahapesu Andmebüroo järelevalvet ja tugevdatakse finantssüsteemi kaitset. Üks olulisem muudatus on strateegilise analüüsi võimekuse lülitamine RABi andmekogu funktsioonidesse. See töötleb anonüümseid, kuid vajadusel tagasipööratavaid andmeid, viib läbi profiilianalüüse ning kasutab teksti- ja andmekaevet. Need tööriistad aitavad paremini ennetada ja avastada rahapesu ning terrorismi rahastamise riske olukorras, kus finantskuritegevus on muutunud rahvusvahelise haardega äriks.
Samuti ajakohastatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi ülesehitust ning täpsustatakse valitsuskomisjoni ja nõuandvate komisjonide moodustamise ja tegutsemise korda.
Ühtlasi võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv, mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaseid meetmeid. Täpsustatakse tegelike kasusaajate andmete koosseisu ja kättesaadavust ning tehakse väikeseid muudatusi RABi järelevalvekorra täpsustamiseks. Kõik muudatused on kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega.
Teise lugemise eel esitas rahanduskomisjon juhtivkomisjonina eelnõule kuus muudatusettepanekut. Neist olulisim muudatus puudutab RABi aruandluskohustust – eelnõu järgi esitab RAB üks kord aastas ülevaate oma ülesannete täitmise (sh juhtumite avamise arvu ning nende põhjendatuse) kohta Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile. Selle kaudu tagatakse parlamendile ja avalikkusele suurem kindlus, et RABis tegeletakse juhtumite uurimisega riskipõhiselt.
Esimene lugemine – kaks eelnõu
Valitsuse algatatud krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu (652 SE) valmistab ette krediiditeaberegistri loomist. Register laseb pankadel ja teistel laenuandjatel paremini hinnata laenuvõtja maksevõimet ja aitab ennetada ülelaenamist.
Kõik Finantsinspektsiooni järelevalve all olevad laenuandjad peavad edaspidi edastama registrisse info iga inimese võetud laenude kohta. Enne uue laenu andmist peavad nad kontrollima, millised kohustused inimesel juba olemas on.
Sellise info ühte kesksesse registrisse koondamine annab selgema pildi inimese tegelikust maksevõimest ja ennetab inimeste lõhkilaenamist. Krediiditeaberegister hakkab koondama teavet inimese kõigi finantskohustuste kohta, olgu see siis kodu- või tarbimislaen, autoliising, järelmaksud, aga ka kiirlaenud.
Ligipääs registri infole on ainult pankadel ja teistel ametlikel laenuandjatel. Inimesel võimaldatakse seada endale laenukeeld. Samuti sätestatakse tähtajad inimeste laenuinfo säilitamise tähtaja kohta. Näiteks õigeaegselt tagastatud laenude puhul säilitatakse pärast laenu tagasimaksmist 1 kuu + 8 päeva.
Registripidamise ülesanne on plaanis delegeerida erasektorile, kulud kaetakse teenustasudega. Eelnõuga sätestatakse registripidajale ja tema tegevusele läbipaistvuse ja usaldusväärsuse tagamiseks sarnaselt teiste finantssektori ettevõtjatele selged reeglid ja nõuded. Kava kohaselt võiks register tööle hakata 2028. aastal.
Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse (direktorite atesteerimine ja õpetajate karjäärimudel) eelnõu (653 SE) omistatakse õpetaja kutseoskuste arendamiseks ja ametialase karjääri kujundamiseks kvalifikatsiooninõuetele vastavale õpetajale kutsekompetentsidele vastav karjääriaste. Nendeks on: alustav õpetaja, õpetaja, vanemõpetaja, meisterõpetaja. Samasuguse ülesehitusega karjäärimudel luuakse nii üldhariduse- kui kutseõpetajatele.
Muudatusega seatakse kõigi õpetajate töötasu alammäära kehtestamine ühtsetele alustele ehk nähakse ette töötasu alammäär ka kutseõppeasutustes töötavatele õpetajatele. 2026-2028 on õpetaja karjäärimudeli astmete palga alammäära koefitsiendid: alustav õpetaja 1,0; õpetaja 1,0; vanemõpetaja 1,1; meisterõpetaja 1,3.
Õpetajaametisse asumist tehakse paindlikumaks – tööle saab võtta inimesi, kellel on enne 2013. aastat omandatud pedagoogiline haridus, kuid ei ole töökogemust, või doktorikraad. Õpetajakoolitusel õppijatega saab senise ühe aasta asemel sõlmida tähtajalise lepingu kuni kolmeks aastaks.
Eelnõuga kehtestatakse ka koolijuhtide atesteerimise kohustus, mille järgi peab kooli pidaja korraldama iga direktoriga kord aastas arenguvestluse ning viienda tööaasta jooksul ka atesteerimise. Atesteerimist viib läbi kooli pidaja moodustatud komisjon ning see kinnitab, kas juht vastab oma ametikohale seatud nõuetele.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2026 ja kutseõppeasutuse seaduse muudatus 1. juunil 2026.
Kell 14 – komisjonide istungid
Keskkonnakomisjonis – atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (667 SE) huvigruppide kuulamine, kutsutud Eesti Laevaomanike Liidu, Viru Keemia Grupi ASi, Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu, Logistika ja Sadamate Liidu, AS Tallink Grupi ja Kliimaministeeriumi esindajad; kokkuvõte komisjoni kevadistungjärgu tööst (ruum L333);
kultuurikomisjonis – kollektiivne pöördumine „Seto, võru, mulgi ja tartu keel lõunaeesti piirkonnakeeleks“, kutsutud Seto Kongressi Vanemate Kogu peavanem Rainer Rahasepp, Võrokeste Kongressi Vanemate Kogu peavanem Rainer Kuuba, mulkide vanem Kalle Vister, keeleteadlane Liina Lindström ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad;
majanduskomisjonis – kokkuvõte komisjoni kevadistungjärgu tööst;
põhiseaduskomisjonis – kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (639 SE), kustutud eelnõu algataja ning Justiits- ja digiministeeriumi esindajad; pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (636 SE), kutsutud eelnõu algataja ning Justiits- ja digiministeeriumi esindajad; pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõu (637 SE), kutsutud eelnõu algataja ning Justiits- ja digiministeeriumi esindajad; Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Eesti seisukohad liikmesriikidele suunatud küsimustiku kohta, mis käsitleb LGBTIQ strateegia uuendamist peale 2025. aastat, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad;
riigikaitsekomisjonis – Kaitseväe suurõppuse Siil 2025 õppetunnid, kutsutud Kaitseväe juhataja kindralmajor Andrus Merilo; julgeolekuolukorra arengud, kutsutud Kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad;
rahanduskomisjonis – kokkuvõte komisjoni kevadistungjärgu tööst (Rüütelkonna hoone Tallinnas, Kiriku plats 1);
sotsiaalkomisjonis – arvamuse andmine Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-25-4; kokkuvõte komisjoni kevadistungjärgu tööst;
väliskomisjonis – kell 14.30: Eesti seisukohad 23. juunil toimuval ELi välisasjade nõukogu välisministrite kohtumisel, 17. juunil toimunud erakorraline ELi välisministrite videokohtumine ning 24.-25. juunil Haagis toimuv NATO tippkohtumine, kutsutud välisminister Margus Tsahkna; arengud India ja Vaikse ookeani piirkonnas, kutsutud Eesti suursaadik Austraalias ja Uus-Meremaal Jaan Reinhold.
Sündmused
Kell 10.15 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Ukraina suursaadiku Maksõm Kononenkoga.
Kell 11 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Itaalia parlamendi alamkoja liikmete delegatsiooniga.
Kell 11.30 – Eesti-Itaalia parlamendirühma liikmed Yoko Alender, Vadim Belobrovtsev, Andrei Korobeinik, Pipi-Liis Siemann ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart kohtuvad Itaalia parlamendi liikmete delegatsiooniga (Otto Strandmani nõupidamiste ruum).
Kell 16 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Eesti, Läti, Leedu ja Iisraeli parlamendi väliskomisjoni esimeeste videokohtumisel.
Kell 18.15 – Riigikogu esimees Lauri Hussar avab Riigikogu ja Eesti Teaduste Akadeemia algatatud ürituste sarja „Vaimu ja võimu dialoog Toompeal“ avaürituse, mille teemaks on „Tehisaru: teooriast praktikani“ (Eesti Teaduste Akadeemia hoone Tallinnas, Kohtu 6).
Välislähetused
15.–18. juuni
Riigikogu elanikkonnakaitse toetusrühma liige Mihkel Lees viibib kohtumistel Lvivis Ukrainas sealse elanikkonnakaitse kogemuste hankimiseks ja Eesti-Ukraina koostöö edendamiseks.
16.–18. juuni
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni aseesimees Enn Eesmaa osaleb Läänemere parlamentaarse konverentsi (BSPC) alalise komitee kohtumisel Mariehamnis Ahvenamaal.
Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee
Link uudisele: Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 17. juuniks