Kell 13– infotunnis vastavad küsimustele peaminister Taavi Rõivas, majandus- ja taristuminister Urve Palo ja rahandusminister Maris Lauri. Riigikogu liikmed soovivad esitada küsimusi valitsuse poliitika, Kreeka laenuprogrammi, kodukulude ja sotsiaalmajanduslike arengute kohta.
Kell 14 – Riigikogu istungil menetletakse 41 eelnõu:
Kolmandal lugemisel on 27 eelnõu:
1.Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (803 SE) eesmärk on tõhustada lapse elatise sissenõudmist ning avaldada ennetavat mõju, et lapse elatist maksma kohustatud isik täidaks elatise maksmise kohustust vabatahtlikult. Eelnõu kohaselt saab kohus elatise mõjuva põhjuseta tasumata jätmise korral peatada võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse, jahipidamisõiguse, väikelaeva ja jeti juhtimisõiguse ning peatada kehtivuse kalastuskaardil, relvaloal ja relva soetamisloal. Õigused peatatakse, kui võlgnik jätab maksmata vähemalt 3 kuu elatise, mida täituril ei õnnestu sisse nõuda võlgniku vara arvelt. Eelnõu kohaselt ei ole võlgnikul võimalik saada erametsaomaniku toetust ja ettevõtluse alustamise toetust. Eelnõu annab ka kõrgkoolis õppivale täisealisele isikule õiguse nõuda kuni 21. eluaastani vanemalt elatist. Kehtiva õiguse kohaselt on täisealisel isikul õigus nõuda vanemalt elatist kuni 21.eluaastani, kui ta jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhi-, kesk- või kutsekoolis. Eelnõu pikendab lapse elatisnõude aegumistähtaega kolmelt aastalt kümnele aastale.
2.Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (770 SE) eesmärk on isikute õiguste parem tagamine sellistes kriminaalmenetlustoimingutes, mis riivavad oluliselt põhiõigusi. Suurendatakse kohtulikku kontrolli läbiotsimisel ja vahistamisel, kuna need toimingud riivavad oluliselt inimeste põhiõigusi. Võrreldes kehtiva seadusega, mille alusel on läbiotsimist võimalik kohaldada ka kohtupoolse kontrollita, eeldab eelnõu regulatsioon igal juhul kohtupoolset luba läbiotsimiseks. Lühendatakse vahistamise maksimaalset tähtaega kohtueelses menetluses. Teise astme kuritegudes väheneb see kuuelt kuult neljale kuule, alaealiste vahistatute puhul kahele kuule. Vahistamist on võimalik kauemaks pikendada vaid riigi peaprokuröri taotlusel. Samuti nähakse ette, et vahistamine muutub etapiliseks: esimese astme kuritegudes saab kohus anda korraga loa vahi all pidamiseks kuni kaheks kuuks ning teise astme kuritegudes üheks kuuks. Vahi all pidamise tähtaega on seejärel võimalik pikendada kahe kuu kaupa, arvestades samal ajal maksimaalset tähtaega. Eelnõusse viidi sisse muudatusettepanekud, mis puudutasid kannatanu mõiste muutmata jätmist ja vahi all pidamise tähtaega kohtueelses menetluses. Eelnõust välja kavandatud muudatus kriminaalmenetluse lõpetamise kohta kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu ning täiendati väärteomenetluse seadustiku
3.Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (788 SE) lahendatakse kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude valimistel tõusetunud probleemid, mis seonduvad volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise, volikogu asendusliikme määramise ning linna- ja vallasekretäri ülesannete täitmisega. Ühtlasi täpsustatakse volikogu liikme toimingupiirangu sisu ning vallavanema, linnapea ja valitsuse liikme keelenõudeid.
4.Valitsuse algatatud prokuratuuriseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (802 SE) näeb ette riikliku süüdistuse kvaliteedi tugevdamiseks ning tagamiseks kaotada erisus prokuröri abide ja kõrgemalseisvate prokuröride haridusnõuete vahel. Eelnõu kohaselt võib edaspidi prokuröri ametisse nimetada isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Haridusnõude muutmine ei mõjuta seaduse jõustumisel prokuröri abi ametis olevaid isikuid, kes saavad jätkata senistel tingimustel abiprokuröri ametikohal.
5.Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (810 SE). Olulisemad sisulised muudatused on seotud teenistusküsimustega, mis aitavad kaasa politseiasutuste halduskoormuse vähendamisele ja töö efektiivsemale korraldusele. Võrreldes kehtiva politsei ja piirivalve seadusega antakse teenistusküsimuste lahendamise (ametikohale nimetamine, palga määramine jms) pädevus lisaks peadirektorile politsei- ja piirivalveameti põhimääruses nimetatud isikule. Eelnõuga kehtestatakse päästeteenistujate ja politseiametnike töö- ja puhkeaja erisus, mille kohaselt ei kohaldata neile töö- ja puhkeaja piiranguid. Menetluse käigus arvati päästeteenistuse seadust muutvast eelnõust välja säte, mis oleks kaotanud päästjate öise töö eraldi tasustamise. Erisuse kohaldamise eelduseks on see, et töötamine ei kahjusta eriteenistuja tervist ja ohutust ning see on sätestatud kollektiivlepingus. Lisaks ajakohastatakse eelnõuga teabe kogumise regulatsiooni, mis puudutab julgeolekuasutuse poolt teostatavat varjatud sisenemist isiku ruumi, hoonesse, piirdega alale, sõidukisse või arvutisüsteemi. Selline toiming on tehniliselt sarnane kriminaalmenetluses läbiviidava jälitustoiminguga, mistõttu ühtlustatakse otstarbekuse kaalutlusel julgeolekuasutuse seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku regulatsioonid. Olulise muudatusena luuakse päästeteenistuse seadusesse ja kaitseväeteenistuse seadusesse täiendav regulatsioon, mis võimaldab demineerimistööga tegelevate päästeametnike daktüloskopeerimise ja nendelt DNA-proovi võtmise. Muudatus on vajalik, et välistada päästeametniku poolt sündmuskohale või objektile jäetud jälg või proov, kuna need võivad omada kokkupuudet ekspertiisiks esitatud objektiga. Lisaks sätestatakse eelnõuga tänasest selgem regulatsioon julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel saadud teabe edastamiseks ja töötlemiseks riigiasutustele ja muudele isikutele, kui see ei kahjusta julgeolekuasutuse ülesannete täitmist.
6.Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (776 SE) luuakse kontrollisüsteem enne 1. jaanuari 2013 lõppenud jälitusloa alusel tehtud jälitustoimingust teavitamata jätmise jätkuva põhjendatuse üle. 2013.a kehtima hakanud jälitustoimingutest teavitamise kord näeb ette, et seaduses sätestatud teavitamata jätmise aluste esinemisel otsustab teavitamata jätmise prokuratuur ning nende aluste jätkuvat olemasolu kontrollib kohus. Enne 2013 tehtud jälitustoimingutest teavitamata jätmisele kohtuliku kontrolli osa ei kehti. Riigikohus on oma 26. märtsi 2014 otsuses leidnud, et tõhusa kontrollisüsteemi puudumine enne 1. jaanuarit 2013 lõppenud jälitustoimingust teavitamata jätmise jätkuva põhjendatuse üle on põhiseaduse vastane. Loodav kontrollisüsteem näeb ette, et kohtulikule kontrollile allutatakse sellistest 2004-2012 tehtud jälitustoimingutest teavitamata jätmine, mis on tehtud kohtu loal, sest need jälitustoimingud on isikute põhiõigusi enam riivavad.
7.Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (844 SE) määratakse, et krediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eelnõu kohaselt muutub tarbijakrediidileping tühiseks juba pelgalt liiga kõrge krediidi kulukuse määra näitamisega. Muudatustega soovitakse kaitsta tarbija õigusi. Eesmärk on tagada, et tarbija ei peaks tarbijakrediidilepingu alusel kandma ebaproportsionaalselt kõrgeid kulusid (nt intress, lepingutasud jne). Eelnõu näeb ette ka seda, et kiirlaenu puudutavaid vaidlusi ei tohi lahendada vahekohtus.
8.Valitsuse algatatud finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõuga (821 SE) nähakse ette meetmed, millega saab eelkõige lähtuvalt avalikest huvidest kõige tõhusamalt finantskriisi ära hoida või seda võimalikult minimaalse kuluga ühiskonna ja maksumaksjate jaoks lahendada. Üldiseks eesmärgiks ongi vältida või viia miinimumini vajadus kasutada riigieelarve vahendeid probleemidesse sattunud panga saneerimisel. Kriisilahendusasutuseks ehk vastavate meetmete rakendajaks on finantsinspektsioon. Eelnõu aluseks on nn EL-i kriisilahendusdirektiiv. Eelnõu järgi peab finantsinspektsioon koostama kriisilahenduskava iga panga kohta.
9.Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (809 SE) lihtsustatakse Eesti ühiskonna arengusse panustavate välismaalaste lühiajalist Eestis viibimist või siia elama asumist. Eelnõuga luuakse paindlikuma võimalused välismaalasele, kes juba Eestis seaduslikult viibib, Eestisse jäämiseks. Selleks nähakse ette 90 päeva pikkune üleminekuperiood pärast elamisloa lõppemist. Selle aja jooksul võib välismaalane Eestis viibida ja taotleda elamisluba uuel alusel. Lisaks sellele luuakse uus elamisloa andmise alus „tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks“ isikule, kes on elamisloa alusel vähemalt kolm aastat viie järjestikuse aasta jooksul Eestis elanud ja siin kohanenud. Elamisloa andmiseks peavad olema täidetud ka tähtajalise elamisloa andmise üldtingimused: elukoht Eestis, legaalne sissetulek ulatuses, et isik ei vajaks toimetulekutoetust, ja kindlustusleping, mis tagaks isiku haigusest või vigastusest tulenevate ravikulude katmise. Eelnõuga viiakse seadusesse muudatused, mis tulenevad EL-i vastavast direktiivist, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded. Eelnõuga tehakse vajalikud muudatused, et isikut tõendava dokumendi saaks väljastada ka esindaja kaudu või posti teel. Eelnõuga täiendatakse e-residendi digitaalse isikutunnistuse regulatsiooni, nähes ette õigusliku aluse e-residendi digi-ID väljaandmise taotluse esitamiseks ja dokumendi väljastamiseks ka välisesindustes ning e-residendi digi-ID taotlemiseks ühe kliendikontaktiga.
10.Valitsuse algatatud vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu (804 SE) muudatused seonduvad uue ühise andmekogu loomisega kinnipeetavate, arestialuste, vahistatute ja kriminaalhooldusaluste kohta. Kehtiva seaduse kohaselt peetakse kahte eraldi andmekogu: kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute andmekogu ning andmekogu kriminaalhoolduse teostamiseks. 2008. aastal liideti kriminaalhooldus ja vanglad üheks süsteemiks, sest tegemist on karistuse täideviimise ühtse protsessiga ning oli otstarbekas koondada mõlemad ühe asutuse alla. Kuna nii kriminaalhoolduses kui vanglas läbiviidavad tegevused on paljuski sarnased, siis hakati pärast ühendamist tegema ettevalmistusi ühise andmekogu ja infosüsteemi loomiseks. Uus ühtne infosüsteem on tehniliselt valmis ja seetõttu on vaja muuta mõlemas seaduses volitusnorme selliselt, et need kajastaksid ühtse infosüsteemi sisu. Lisaks muudetakse eelnõuga distsiplinaarkaristuste kustumise osa. Selle muudatuse eesmärk on kehtestada igale distsipliinirikkumisele iseseisev kustumise aeg. Sellega ühtlustatakse vangistuse täideviimist puudutav regulatsioon karistusregistri seaduses ette nähtud süütegude eest mõistetud karistuste kustumise regulatsiooniga.
11.Valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (822 SE) eesmärk on kaitsta riigi julgeolekut ja välissuhtlust. Seadusesse lisatakse sätted, mille kohaselt määratletakse riigisaladusena Riigi Infosüsteemi Ameti ja tema tehtud analüüsidega seotud riigi julgeolekut ohustav teave. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse mehhanismi rakendamiseks nähakse ette, et juurdepääsuõigust omav isik on kohustatud teatama viibimisest välisriigis, kus on riigisaladusele ebaseadusliku juurdepääsu oht.
12.Valitsuse algatatud kohtutäituri seaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (750 SE) eesmärk on ühelt poolt muuta kehtivat kohtutäituri tasu regulatsiooni proportsionaalsemaks kohtutäituri tehtava töö keerukuse ja mahuga. Teiselt poolt on eesmärgiks võimaldada võlgnikule paindlikumat nõude täitmist, pikendades vabatahtliku täitmise tähtaega ühe palgaperioodini ehk 30 päevani ning luues täitemenetluses võla ajatamise mehhanismi. Eelnõuga viiakse täitemenetluse alustamise tasu sõltuvusse kahest parameetrist: nõutava summa suurusest ning võlgniku aadressi- või kontaktandmete ajakohasusest rahvastikuregistris. Mittevaraliste nõuete puhul sõltub täitemenetluse alustamise tasu vaid ühest, viimati nimetatud parameetrist.
13.Valitsuse algatatud abipolitseiniku seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (724 SE) (724 SE) kavandatavad muudatused reguleerivad abipolitseinikuks kandideerimist, abipolitseiniku väljaõppe läbimist ja arvestuse sooritamist ning abipolitseinike kaasamist teenistusülesannete täitmisse, sh erivahendite kasutamist ja meetmete rakendamist. Eelnõuga ei kaasne muutusi abipolitseiniku staatuse põhimõtetes ega olemuses.
14.Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse, tarbijakaitseseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (786 SE) kehtestatakse ülempiirid sissenõudmiskuludele, täpsustatakse viivise regulatsiooni ja kinnitatakse Tarbijakaitseameti kontrollifunktsioon. Eelnõu eesmärk on piirata tarbija makseviivituse korral nõutavate tasude ebaproportsionaalset ja prognoosimatult suurt kasvu erinevate kõrvalnõuete näol. Muudatustega kaasnevad peamiselt majanduslikud mõjud võlausaldajatest ettevõtjatele ja võlgnikest tarbijatele, samuti Tarbijakaitseameti töökorraldusele.
15.Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (818 SE) muudetakse ravikindlustuse seaduse sätteid, mis reguleerivad juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme ning võlaõigusliku lepingu (VÕS leping) alusel töö- ja teenustasusid saava isiku kindlustuskaitse tingimusi. Eelnõuga kehtestatakse juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmena ja VÕS lepingu alusel töötavale isikule uus ravikindlustuskaitse süsteem. Kindlustuskaitse algus ja peatumine on seotud sotsiaalmaksu maksudeklaratsiooni esitamisega Maksu- ja Tolliametile (MTA), kusjuures kindlustuskaitse saamiseks peab isiku eest olema deklareeritud sotsiaalmaksu ühes kuus vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna. Kindlustuskaitse algab ja peatub Haigekassa poolt MTA-lt saadud sotsiaalmaksu deklareerimise andmete alusel ravikindlustuse andmekogusse kande tegemisest. Kindlustuskaitse saadakse ühe või mitme VÕS lepingu alusel töötamisel, ühe või mitme juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmeks olemisel. Samuti ei ole kindlustuskaitse saamine enam seotud VÕS lepingu tähtajaga. Kehtiv seadus ei reguleeri mitme juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme ning VÕS lepingu alusel töötamisel kindlustuskaitse saamist. Eelnõuga muudetakse veel seaduse § 22, millega sätestatakse võimalus ebaregulaarse sissetulekuga isikutele, eelkõige loovisikutele ja projektipõhiselt töötavatele isikutele, saada kindlustuskaitse lepingu sõlmimisega. Kindlustuskaitse saamiseks on arvestatud eelnevalt ravikindlustuse vahenditesse panustatud sotsiaalmaksuga.
16.Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (807 SE) sätestatakse, et Eesti mandri ja suursaarte vaheline laevaliiklus on elutähtis teenus. Ühistranspordiseaduses täiendatakse veeliikluse (s.o. laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliikluse) korraldamise põhimõtteid. Seadusesse lisatakse regulatsioon otselepingute sõlmimise võimaldamiseks avaliku teenindamise kohustusena, et sõitjatele osutada veoteenust. Majanduskomisjoni ettepanekul jäeti eelnõust välja ühistranspordiseaduse täiendamine liinilubade regulatsiooniga veeliikluses.
17.Majanduskomisjoni algatatud ühistranspordiseaduse eelnõu (812 SE) peamised eesmärgid on järgmised: võimaldada bussiliiniveol konkurentsi suurenemist ja tagada veoteenuse kvaliteedi stabiilsus, parandada taksoveoteenuse kvaliteeti, täpsustada sõidusoodustuste tegemise aluseid, korrastada teeliikluses sõitja ja sõidukijuhi õiguste ning kohustuste regulatsiooni, täpsustada ühistransporti korraldavate asutuste pädevust ja ülesandeid.
18.Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse eelnõuga (572 SE) sätestatakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamine. Selle toomine eraldi seadusesse on vajalik eelkõige selguse ning arusaadavuse huvides. Rakendusnormid on omavahel tihedalt seotud ja nende jagamine kahe eelnõu vahel tekitaks arusaamatusi normide omavahelise hierarhia seisukohast. Rakendusseadusel on kaks eesmärki. Esimene neist on üleminekunormid uute seaduste kehtima hakkamisel. Teine sätestab teiste seaduste muutmise vajaduse tulenevalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse heakskiitmisest. Seaduse jõustumine on kavandatud 1. juulile 2015. Erand on tehtud seaduse § 1 lg2 ja lg3 osas, mis jõustuvad üldises korras.
19.Valitsuse algatatud seadme ohutuse seaduse eelnõu (758 SE) keskendub potentsiaalselt ohtlike seadmete kasutamisele ja nendega seonduvate muude tegevuste ohutusele. Regulatsiooni eesmärk on tagada inimese elu, tervise ja asja ning keskkonna ohutus, viies seadmest ja seadme kasutamisest tulenevate ohtude ilmnemise tõenäosuse võimalikult väikseks ja vähendades võimalike kahjude suurust. Selleks peab seadme kasutamise ja seadmetööde eest vastutav isik rakendama abinõusid, mille valik sõltub seadmest ja seadmega toimuva protsessi eripärast.
20.Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõuga (790 SE) sätestatakse jäätmeseaduses riikliku järelevalve erimeetmena kontrollmüük. See tähendab metalli kokkuostjale pakkumise tegemist keelatud metallijäätmete ostmiseks. Nõustumise korral nähakse ette asjakohase võõrandamistehingu tegemine, mille eesmärk on tabada seadusega kehtestatud nõuete rikkuja.
21.Valitsuse algatatud nimeseaduse muutmise seaduse eelnõu (831 SE) sätestab, et uue perekonnanime andmise või endise isikunime taastamise ning uue eesnime andmise võib otsustada nii valdkonna eest vastutav minister kui ka tema volitatud isik haldusaktiga. Eelnõuga laiendatakse ka isikunimekomisjoni ülesandeid. Praegu saab infot ja soovitusi isikunimekomisjonilt isikunime andmise või kohaldamise kohta esitatud küsimustele vastamiseks ja probleemide lahendamiseks üksnes minister. Edaspidi laieneb see ka volitatud isikule.
22.Valitsuse algatatud täiskasvanute koolituse seaduse eelnõuga (798 SE) kaasajastatakse ja täiendatakse täiskasvanute koolituse regulatsiooni. Eelnõu eesmärk on korrastada täiskasvanute täienduskoolituse valdkonda, suurendada täienduskoolitusasutuste tegevuse läbipaistvust ning parandada kvaliteetse täiskasvanuhariduse kättesaadavust. Olulisema muudatusena korraldatakse ümber kehtiv tegevuslubade süsteem. Eelnõu kohaselt jäetakse tegevusloa taotlemise kohustus ainult sellisele koolitusele, mille läbiviimiseks on seatud kõrgendatud nõuded ning mille puhul on oluline tagada nõuetele vastavus (nt autokoolid, turvatöötajate õpe). Samuti nähakse ette teavitamiskohustus juhul, kui koolitaja soovib tagada õppijatele täiendavaid hüvesid (nt õppepuhkus, tulumaksu tagastus). Eelnõuga muudetakse õppetoetuste ja õppelaenu seadust ja nähakse ette õppelaenu võtmise võimalus lisaks kõrgharidusõppes täiskoormusega õppijatele ka osakoormusega õppijatele.
23.Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõuga (799 SE) muudetakse valdadele ja linnadele munitsipaalkoolide pidamiseks eraldatava hariduskulude toetuse kasutamine paindlikumaks, lubades kohaliku omavalitsuse üksustel kasutada investeeringutoetust ka tugispetsialistide (logopeed, psühholoog, sotsiaalpedagoog) tööjõukuludeks, tugispetsialistide teenuse tellimiseks või direktorite, õppealajuhatajate, õpetajate tööjõukuludeks, õppekirjanduseks, täienduskoolituseks või koolilõunaks. Kehtiv kord seda ei võimalda. Investeeringutoetuse kogumahuks on 2015. aastal arvestatud riigieelarvelise toetusena ca 2,6 miljonit eurot. Eelnõuga nähakse ette võimalus anda riigieelarvega täiendavalt munitsipaalkoolide õpetajate tööjõukulude toetust neile valdadele ja linnadele, kes peavad oma haldusterritooriumil ühte gümnaasiumi või kus koolides rakendatakse õppekeelest tulenevaid erisusi mistõttu on seal erisusi ka gümnaasiumi riikliku õppekava rakendamisel. Toetuse kogumaht on ca 0,36 miljonit eurot.
24.Valitsuse algatatud tubakaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (753 SE) kohaselt keelatakse alla kaheksateist aasta vanustel isikutel tubakatootega sarnaselt kasutatavaid tooteid tarvitada, omandada, omada ja vallata, samuti keelatakse neid tooteid alaealisele müügiks pakkuda, müüa ja reklaamida. Eelnõu sisaldab endas tubakatoodetega sarnaselt kasutatavate ja seonduvate toodete nimekirja ning nende seas on ka elektrooniline sigaret, vesipiibud ja tubakavaba huuletubakas. Alaealistel keelatakse eelnõu kohaselt viibida suitsetamisruumis või -alal. Eelnõuga täiendatakse ka reklaamiseadust – lisatakse reklaamikeeld tubakatoote tarvitamiseks mõeldud toodetele, tubakatootega sarnaselt kasutatavatele toodetele ja nende osistele.
25.Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (808 SE) tehakse seaduses tehnilised muudatused ning asendatakse mõiste "aastakoefitsient" mõistega "kindlustusosak". Pensioni arvutamise sisuline kord jääb samaks ja kehtivaid põhimõtteid ei muudeta. Kehtiva korra kohaselt koosneb vanaduspension kolmest osast – baasosast, staažiosakust ja kindlustusosakust. Baasosa ja staažiosaku kujunemismehhanism on pensionikindlustatutele arusaadavad. Samas mõistetakse kindlustusosaku suuruse kujunemist erinevalt. Kindlustusosaku suurus on võrdne pensionikindlustatu aastakoefitsientide ja aastahinde korrutisega. Asendades mõiste „aastakoefitsient“ uue mõistega „kindlustusosak“ peaks erinevalt senisest üheselt nähtuma, et tegemist on pensionikindlustuskomponendiga ehk rahalise komponendiga, mille suuruse arvutamisel võetakse aluseks inimese töötasult arvutatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa suurus. Terminite tehnilise korrastamise käigus muudetakse ka vanaduspensioni staažiosaku nimetus staažiosaks.
26.Sotsiaalkomisjoni algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (782 SE) eesmärk on tagada apteegiteenuse kättesaadavus maapiirkondades ning vältida apteekide koondumist linnadesse, mis halvendab maa-apteekide olukorda. Eelnõu jõustumisel saavad üldapteekide tegevusloa omanikeks proviisorid ning üldapteegi tegevusloa väljastamisele kehtestatakse piirangud: füüsilisest isikust ettevõtja peab olema proviisor ja töötama vähemalt ühes temale väljastatud tegevusloa alusel tegutsevas üldapteegis juhatajana. Eraõigusliku juriidilise isiku puhul peab enam kui 50 protsenti selle osadest või aktsiatest ja valitsev mõju kuuluma proviisorile, kes töötab vähemalt ühes temale väljastatud tegevusloa alusel tegutsevas üldapteegis juhatajana. Üks proviisor võib olla seotud kuni nelja üldapteegiga 4000 või enama elanikuga asulas. Apteekide arv väiksema elanike arvuga asulates ei ole piiratud. Piirang kuni nelja üldapteegi aktsiate omamisele kehtib kõigile osanikele, ka vähemusaktsiate omanikele. Üleminekuaeg proviisori enamusosalusega apteekidele ning ravimite jae- ja hulgimüügi omandisuhte lahutamisele ühtlustatakse viiele aastale. Üldapteegi tegevusload tuleb uutele tingimustele vastavusse viia 1. aprilliks 2020. Üleminekuperioodil võidakse kohustada vähemalt 10 üldapteeki omavat isikut osutama apteegiteenust vähese nõudlusega piirkonnas. Eelnõu näeb ette seaduse jõustumise üldises korras.
27.Valitsuse algatatud krediidiandjate ja –vahendajate seaduse eelnõu (795 SE) karmistab nõudeid mitte-pankadest krediidiandjate ja –vahendajate tegevusele ning koondab nad finantsinspektsiooni järelevalve alla. Eelnõu eesmärgiks on tarbijate kaitsmiseks ja vastutustundetu laenamise piiramiseks võtta kiirlaenufirmade tegevus rangema kontrolli alla, muuhulgas kehtestada neile tegevusloa nõue.
Teisel lugemisel on 14 eelnõu:
28.Valitsuse algatatud korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni lisaprotokolliga ühinemise seaduse eelnõuga (833 SE) ühinetakse Euroopa Nõukogu korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni lisaprotokolliga, mis puudutab vahekohtunike ja rahvakohtunike altkäemaksu kriminaliseerimist. Nimetatud isikute poolt altkäemaksu võtmine, samuti nendele altkäemaksu andmine on Eesti seaduse kohaselt karistatavad. Lisaprotokolliga ühinemisel on tähendus eeskätt rahvusvahelise koostöö aspektist ning sellega täidetakse Euroopa Nõukogu riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) poolt Eesti Vabariigile antud soovitus.
29.Valitsuse algatatud Kyoto protokolli Doha muudatuse ratifitseerimise seaduse eelnõu (838 SE) Kyoto protokolli eesmärk on võidelda globaalse soojenemise vastu. Protokollis kehtestatakse riikidele siduvad ja kvantifitseeritud eesmärgid kasvuhoonegaaside piiramiseks ja vähendamiseks. Seadusega ratifitseeritakse Kyoto protokolli Doha muudatus, millega kehtestati protokolli teine kohustusperiood aastateks 2013–2020. Doha muudatusega nähakse Kyoto protokolli B lisas loetletud riikidele (sh Eestile) ette õiguslikult siduvad heitkoguste vähendamise eesmärgid. Kyoto protokolliga hõlmatud kasvuhoonegaaside loetellu lisatakse üks gaas: lämmastiktrifluoriid (NF3). Selle mõju ei ole Eestile oluline, sest Eestis ei ole teada ühtegi käitist, kus kasutatakse lämmastiktrifluoriidi.
30.Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti vahelise peakorteri kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõuga (839 SE) luuakse tingimused ameti Eestisse asutamiseks ning tegutsemiseks vastavalt Eesti pakkumisele. Samuti tagatakse ametile ja tema töötajatele sõltumatus oma ametiülesannete ja eesmärkide täitmisel. Seega kaasneb kokkuleppe jõustumisega peamiselt mõju sisejulgeolekule ja välissuhetele. Arvestades ameti praegust suurust ja tegevusvaldkonda, ei kaasne kokkuleppe jõustumisega olulist sotsiaalset ega vahetut mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Amet haldab ja arendab kolme mastaapset üleeuroopalist sisejulgeolekut tagavat andmebaasi ning teeb ettevalmistusi kahe uue suuremahulise andmebaasi loomiseks lähiaastatel. Ameti peakorteri (strateegilise juhtimise, planeerimise ja hangete läbiviimise) paiknemine Tallinnas tõstab Eesti mainet ja nähtavust rahvusvahelisel infokommunikatsioonitehnoloogia turul ning toetab infoühiskonna arengut Eestis.
31.Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis" eelnõu (840 OE) näeb ette kasutada Kaitseväe kuni 50 tegevväelast alates 1. aprillist 2015 kuni 31. detsembrini 2015 ÜRO juhitava rahvusvahelise rahuvalvemissiooni UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon) koosseisus Liibanonis.
32.Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" eelnõu (828 OE) Eesti spordiorganisatsioonide ja spordiliikumise jaoks tervikuna on koostatud dokument kogum strateegilistest eesmärkidest ja suundadest, mida soovitakse saavutada nii oma valdkonna arenguks kui ka spordi kaudu elukvaliteedi ja elukeskkonna parandamiseks. Spordipoliitika põhialustes on kokku lepitud ja kindlaks määratud Eesti spordipoliitika eesmärgid ja arengusuunad aastani 2030. Sport ja liikumine panustavad majanduskasvu ja tööhõivesse ulatusliku ning kasvava teenuste ning toodete turu kaudu, täidavad ühiskondlikku tellimust kõikide demograafiliste ja sotsiaalsete sihtgruppide jaoks inimeste tervelt elatud aastate, hariduse, noorsootöö, kultuuri, regionaalarengu, turismi ning riigi kaitsevõime arengu ja sotsiaalse kaasamisena. Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 põhineb VIII Eesti Spordi Kongressil heaks kiidetud „ettepanekute kogumil „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ koostamiseks ja esitamiseks Riigikogule“. Ühtlasi saab see dokument olla sisendiks valitsuse tegevusele spordivaldkonnas ja vastavate programmide koostamisele. Spordipoliitika põhialused vaadatakse üle iga viie aasta järel.
33."Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018". 2014. aasta täitmise aruanne. Kriminaalpoliitika arengsuundadega aastani 2018 määratletakse pikaajalised eesmärgid ja tegevused, millest avalik sektor peab lähtuma oma tegevuse kavandamisel ning elluviimisel. Kriminaalpoliitika eesmärgiks on ühiskonna turvalisuse tagamine süütegude ennetamise ja nendele reageerimise, süütegudega tekitatud kahju vähendamise ning õigusrikkujatega tegelemise kaudu.
34.Vägivalla ennetamise strateegia 2015-2020. Strateegias käsitletakse vägivallaennetust laiemas tähenduses kolmel ennetustasandil: universaalne ennetus, ohvrite kaitse ja vägivalla tagajärgedega tegelemine. Esiteks tegeldakse strateegias üldsusele mõeldud teavitustöö ja inimeste harimisega, teiseks keskendutakse ohvriks langemise või süüteo toimepanemise riskiga inimestele ja kolmandaks tegeldakse strateegia kaudu vägivalla tagajärgedega, pakkudes ohvritele tugimeetmeid ja vägivalla toimepanijatele sekkumist.
35.„Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015“. 2014. aasta täitmise aruanne. Turvalisuspoliitika põhisuunad piiritleb turvalisuspoliitika ühtsed põhimõtted, visiooni, suunad ja pikaajalised mõjupõhised eesmärgid, millest avalik, mittetulundus- ja erasektor peavad lähtuma ning mille saavutamisele kaasa aitama. Turvalisuspoliitika põhisuunad lähtuvad printsiibist, mille kohaselt Eesti sisemise stabiilsuse kindlustamisel ning inimelude päästmisel ja kaitsmisel on ohtude ennetamine ja tõrjumine ning kodanike ulatuslik protsessi kaasamine olulised meetmed.
36.Kodanikuühiskonna arengukava 2015-2020. Arengukava üldeesmärk on tegutsemisvõimekad vabaühendused ning ühiskondlikult aktiivsed elanikud, panustades nii riigivalitsemise tulemusvaldkonna eesmärgi „kodanikualgatuse ja osalusdemokraatia edendamine kodanikuühenduste ja avaliku võimu koostöös“ saavutamisse. Tuginedes Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioonis (edaspidi EKAK) ning kehtivas kodanikuühiskonna arengukavas sõnastatud väärtustele, jätkab arengukava demokraatliku ning avatud ühiskonna traditsiooni kujundamist ja kindlustamist ning loob EKAK-ile toimiva elluviimise süsteemi, millega aidata kaasa selle pikaajaliste prioriteetide saavutamisse: kodanikualgatuse tugisüsteemi toimimise tagamine ja arendamine, avaliku võimu ja kodanikualgatuse partnerlusel põhineva koostöökultuuri juurutamine, heade koostöötavade tutvustamine ja laialdane kasutuselevõtt ning elukestva kodanikuhariduse aktiivne edendamine. Arengukava viiakse ellu tihedas koostöös kodanikuühendustega ning see aitab kindlustada valitsusasutuste ühtset lähenemist valdkonnale ja panustab nende koostöö edendamisse.
37.Siseturvalisuse arengukava 2015-2020. Arengukavas käsitletakse ühiskonna stabiilsust tagavaid põhimõtteid turvalisusest lähtudes. Määratakse kindlaks selles programmis osalevate asutuste ülesanded, kes saavad oma igapäevaste ülesannete täitmisega kaasa aidata turvalisuse tagamisele. Tulemuse saavutamiseks peetakse tähtsaks erinevate asutuste teadmispõhist koostööd. Siseturvalisuse arengukava elluviimist koordineerib siseministeerium. Klassikaliselt peetakse siseturvalisuseks stabiilset ja suhteliselt prognoositavat keskkonda, kus inimesed saavad ilma takistamata eesmärgipäraselt tegutseda, tundmata hirmu või ohtu iseenda või oma vara suhtes.
38.Valitsuse algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ning sellega seoses teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (800 SE) eesmärk on muuta mõju hindamise menetlus efektiivsemaks, selgemaks ning läbipaistvaks, dokumentatsioon kvaliteetsemaks. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise põhiline ülesanne on anda otsustajale (tegevusloa andja) ning strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajale (planeerimisdokumendi menetlust läbiviiv asutus) olulist asjakohast teavet, kuidas kavandatav tegevus eeldatavalt mõjutab keskkonda, et teha otsus tegevusloa andmise või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamiseks. Niimoodi muutub kogu menetlus ka avalikkusele ning teistele menetlusosalistele paremini jälgitavaks.
39.Valitsuse algatatud reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (780 SE) muudetakse tarbijakrediidi reklaami regulatsioon rangemaks. Esiteks, piiratakse tarbijakrediidi, sh järelmaksu, liisingu, eluasemelaenu ja tarbimislaenu reklaamis avalikustatavat teavet, mille kohaselt võib edaspidi tarbijakrediidi reklaam sisaldada vaid seaduses sätestatud esmavajalikku teavet, nagu näiteks teenuse osutaja nime ja tegevusloa numbrit, tegevuskoha kontaktandmeid, krediidi kulukuse määra näidet, üleskutset tutvuda finantsteenuste tingimustega, tagasimakse tähtaega ja sellesarnast informatsiooni. Seaduse muudatuste eesmärk on vähendada selliste laenuvõtmise otsuste esinemissagedust, mis on langetatud emotsiooni ajel, piisavalt kaalutlemata ja laenutingimustesse süvenemata.
40.Rahanduskomisjoni algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 8¹ muutmise seaduse eelnõu (841 SE) eesmärgiks on võimaldada kogu erimärgistatud vedelkütuse jääk selle valdajal sihtotstarbeliselt lõpuni tarvitada, kui sellelt tasutakse täiendavalt aktsiisi erimärgistatud vedelkütuse ja diislikütuse aktsiisisumma vahe ulatuses.
41.Rahanduskomisjoni algatatud maksukorralduse seaduse täiendamise seaduse eelnõu(843 SE) sätestab, et maksuseaduse muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Erisusena on toodud näiteks maksupettuse vähendamisega seotud temaatika ja olukorrad, kus on kriis, kas majanduslik või muul kujul.
Sündmused:
Kell 12.30– Riigikogu aseesimees Laine Randjärv kohtub Tabasalu muusikakooli õpilastega.
Kell 15.45 – Konverentsisaalis Riigikogu majanduskomisjoni ja Eesti Arengufondi arenguidee konkursi avaüritus. Arenguidee konkursi eesmärk on leida ideid, mis arendavad Eesti majandust ja tõstavad inimeste elukvaliteeti.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal , 631 6351
gunnar.paal@riigikogu.ee