Kell 13–Riigikogu infotunnis vastavad küsimustele peaminister Taavi Rõivas, haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski ja keskkonnaminister Mati Raidma. Riigikogu liikmed soovivad esitada küsimusi valitsuse poliitika, valimiste, hariduspoliitika, tsiviilelanike kaitse ja jäätmemajanduse kohta.
Kell 14 - Riigikogu istungil menetletakse 37 eelnõu:
Kolmandal lugemisel on kümme eelnõu:
1. 41 Riigikogu liikme algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel valimisea langetamiseks eelnõu (703 SE) näeb ette põhiseaduse § 156 lõike 2 muudatuse, mille kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kuusteist aastat vanad. Eelnõu näeb ette põhiseaduse muutmise Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt. Praegune Riigikogu koosseis langetab otsuse nüüd ning valitav Riigikogu järgmine koosseis saaks otsuse langetada 2015. aasta jooksul.
2. Valitsuse algatatud riigikaitseseaduse eelnõuga (772 SE) ühendatakse uuendatud kujul seni eraldi seadustena kehtivad rahuaja riigikaitse seadus, sõjaaja riigikaitse seadus ja rahvusvahelise sõjalise koostöö seadus. Eelnõu peamine eesmärk on luua õiguslik raamistik tõhusaks reageerimiseks kaasaegses muutuvas julgeolekukeskkonnas riiki ähvardavatele ohtudele, samuti „Riigikaitse strateegiast“ tuleneva riigikaitse laia käsituse rakendamiseks. Selle kohaselt on riigikaitses ühendatud riigi sõjaline kaitse, ühiskonna osalemine riigikaitses ning riigi elanikkonna kaitse. Nii hõlmab riigikaitse kõigi ministeeriumide valitsemisalasid ja kogu ülejäänud ühiskonda. Seadusega uuendatakse riigikaitse juhtimist ning tugevdatakse peaministri, valitsuse ja riigikantselei rolli. Täpsustatakse ka Eestit toetavate välisriigi relvajõudude õigusi ja kohustusi Eesti territooriumil toimuval sõjalisel operatsioonil. Ühtlasi muudetakse paindlikumaks kaitseväe kasutamist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel, millega muudetakse kiiremaks Eesti panustamist rahvusvaheliste kriiside lahendamisse.
3. Valitsuse algatatud raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu (806 SE) eesmärgiks on uuendada Euroopa Liidu vastava määrusega reisijate õiguste regulatsiooni osas kehtestatud erandite tähtaegu. Samuti kehtestatakse liiklusgraafikuperioodi kestvus ja sellega seotud tähtajad tulenevalt EL-i vastavast direktiivist, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond.
4. Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse, metsaseaduse ja veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (771 SE) kohaselt lisatakse seadusesse sätted kallasraja ja selle tõkestamise järelevalveks. Keskkonnakomisjoni muudatusettepaneku kohaselt saab erandi võõral kinnistul viibimiseks mootor- või maastikusõidukiga ainult juhul kui selleks on reaalselt olemas maaomaniku luba.
5. Valitsuse algatatud ehitusseadustiku eelnõus (555 SE) on uuendatud ja erivaldkondadega kooskõlas oleva ehitusseadustiku uus terviktekst. Termini „seadus“ asemel kasutatakse nüüdsest „seadustikku“, mis tähendab, et peale ehitusõiguse üldnormide on hõlmatud ka erisätted ja -ehitised.
6. Valitsus algatatud liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (779 SE) võimaldatakse ühissõidukirada kasutada elektrisõidukitel, et populariseerida nende kasutamist. Jalgrataste ja mopeedide lubamise otsustusõigus antakse teeomanikule. Eelnõuga võimaldatakse ühissõidukirada kasutada ka eritalituse sõidukil, et kiirendada väljakutse teenindamiselt tagasi sõitva eritalituse sõiduki jõudmist päästeasutusse. Eelnõuga võimaldatakse kasutusele võtta asulasisestele teedele paigaldatud automaatsed liiklusjärelevalvesüsteemid (nt Tallinnas Kristiine keskuse ristmiku kaamerad). Samuti laiendatakse kirjalikus hoiatamismenetluses kohaldatavaid hoiatustrahvi määrasid, lisades nende hulka ka tehnoülevaatuseta ning liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise. Muudatus võimaldab automaatsete liiklusjärelevalvesüsteemide poolt avastatud rikkumiste lihtsamat menetlemist.
7. Valitsuse algatatud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse ning Eesti Arengufondi seaduse muutmise seaduse eelnõu (787 SE) näeb ette mitmekesistada ettevõtluse toetamise liike (omakapitali investeeringud investeerimisfondide kaudu) parandades seeläbi ettevõtjate rahastamisvõimalusi.
8. Valitsuse algatatud hasartmänguseaduse, meediateenuste seaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (747 SE) täiendatakse mängijate kaitseks mõeldud meetmeid, laiendatakse enesevälistusnimekirja mõju totodele ja klassikalistele loteriidele.
9. Valitsuse algatatud äriseadustiku ja asjaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (785 SE) muudetakse äriseadustikku, et anda osaühingu vormis tegutsevatele ettevõtjatele senisest suuremad võimalused kujundada oma tegevust, osanike vahelisi suhteid ning investorite vahelisi suhteid.
10. Valitsuse algatatud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (736 SE) lahendatakse relvaseaduse rakendamisel ilmnenud probleemid, ajakohastatakse sätete sõnastust ning selgitatakse neid parema arusaadavuse ja korrektse tõlgendamise huvides. Tulenevalt tehtavatest muudatustest on vajalik teha täpsustused ka strateegilise kauba seaduses. Riigilõivuseaduses korrastatakse riigilõivude määrasid. Tulenevalt Kaitseministeeriumi ettepanekust tehakse muudatus ka Kaitseliidu seaduses, kus täpsustatakse Kaitseliidu tegevliikme poolt laskemoona soetamisega seonduvat. Lisaks muudetakse turvaseaduse sõnastust.
Teisel lugemisel on 24 eelnõu:
11. Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise lepingu Balti Mereväedivisjoni loomise kohta denonsseerimise seaduse eelnõu(834 SE). BALTRON on Balti riikide ühine miinitõrjeüksus, mille koosseisu kuuluvad Eesti, Läti ja Leedu Mereväe alused. BALTRONi loomise peamine eesmärk oli suurendada Balti riikide merevägede koostöövõimet NATO-ga ajal, mil Eesti, Läti ja Leedu olid NATO programmis „Partnerlus rahu nimel“, ning demonstreerida poliitilist ühtsust NATO liikmeks saamisel. BALTRONi loomisel projektile püstitatud eesmärgid on täidetud ning Balti riikide merevägede edasine koostöö võib muutuda mitmekülgsemaks ning paindlikumaks. Selle saavutamise üheks osaks on ka BALTRONi käsitleva välislepingu denonsseerimine.
12. Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (819 SE). Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid lepinguosaliste riikide vahel.
13. Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi Valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise 11.juunil 2002 allakirjutatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (832 SE). Uue protokolli sõlmimise peamine ajend oli teabevahetuse sätete kooskõlla viimine rahvusvahelise teabevahetuse standardiga. Lepingusse lisati kohustus vahetada teavet ka juhul, kui riigil enda tarbeks küsitud maksualast teavet vaja ei ole ning riik ei või keelduda teabe andmisest üksnes seetõttu, et teabe valdaja on näiteks krediidiasutus või isiku esindaja. Läbirääkimiste käigus ajakohastati ka kehtiva lepingu teisi artikleid.
14. Valitsuse algatatud krediidiandjate ja –vahendajate seaduse eelnõu (795 SE) karmistab nõudeid mitte-pankadest krediidiandjate ja –vahendajate tegevusele ning koondab nad finantsinspektsiooni järelevalve alla. Eelnõu eesmärgiks on tarbijate kaitsmiseks ja vastutustundetu laenamise piiramiseks võtta kiirlaenufirmade tegevus rangema kontrolli alla, muuhulgas kehtestada neile tegevusloa nõue.
15. Valitsuse algatatud finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõuga (821 SE) nähakse ette meetmed, millega saab eelkõige lähtuvalt avalikest huvidest kõige tõhusamalt finantskriisi ära hoida või seda võimalikult minimaalse kuluga ühiskonna ja maksumaksjate jaoks lahendada. Üldiseks eesmärgiks ongi vältida või viia miinimumini vajadus kasutada riigieelarve vahendeid probleemidesse sattunud panga saneerimisel. Kriisilahendusasutuseks ehk vastavate meetmete rakendajaks on finantsinspektsioon. Eelnõu aluseks on nn EL-i kriisilahendusdirektiiv. Eelnõu järgi peab finantsinspektsioon koostama kriisilahenduskava iga panga kohta.
16. Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (818 SE) muudetakse ravikindlustuse seaduse sätteid, mis reguleerivad juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme ning võlaõigusliku lepingu (VÕS leping) alusel töö- ja teenustasusid saava isiku kindlustuskaitse tingimusi.
17. Valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (822 SE) eesmärk on kaitsta riigi julgeolekut ja välissuhtlust. Seadusesse lisatakse sätted, mille kohaselt määratletakse riigisaladusena Riigi Infosüsteemi Ameti ja tema tehtud analüüsidega seotud riigi julgeolekut ohustav teave. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse mehhanismi rakendamiseks nähakse ette, et juurdepääsuõigust omav isik on kohustatud teatama viibimisest välisriigis, kus on riigisaladusele ebaseadusliku juurdepääsu oht.
18. Valitsuse algatatud täiskasvanute koolituse seaduse eelnõuga (798 SE) kaasajastatakse ja täiendatakse täiskasvanute koolituse regulatsiooni. Eelnõu eesmärk on korrastada täiskasvanute täienduskoolituse valdkonda, suurendada täienduskoolitusasutuste tegevuse läbipaistvust ning parandada kvaliteetse täiskasvanuhariduse kättesaadavust.
19. Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõuga (799 SE) muudetakse valdadele ja linnadele munitsipaalkoolide pidamiseks eraldatava hariduskulude toetuse kasutamine paindlikumaks, lubades kohaliku omavalitsuse üksustel kasutada investeeringutoetust ka tugispetsialistide (logopeed, psühholoog, sotsiaalpedagoog) tööjõukuludeks, tugispetsialistide teenuse tellimiseks või direktorite, õppealajuhatajate, õpetajate tööjõukuludeks, õppekirjanduseks, täienduskoolituseks või koolilõunaks.
20. Valitsuse algatatud biotsiidiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (754 SE) tagab EL-i biotsiidimääruse rakendamine. Selleks viiakse biotsiidiseadus vastavusse Euroopa Liidu vastava määrusega.
21. Valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (816 SE) täpsustatakse tulenevalt EL-i vastavast direktiivist kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi lennundustegevusega seotud norme, tasuta lubatud heitkoguse ühikute taotlemise, heitkoguste tõendamise, õhusõiduki käitajatele eraldatava lubatud heitkoguse ühiku koguse arvutamise ja eraldamise regulatsiooni.
22. Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja riigi 2009.aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (318 SE) eesmärgiks on viia taastuvatest allikatest, samuti soojuse ja elektrienergia koostootmise režiimis toodetud elektrienergia toetusmeetmed vastavusse Euroopa Komisjoni kehtestatud riigiabi kriteeriumitega, korrastada olukorda elektriturul, tagada toetusmeetmete proportsionaalsus saavutatava eesmärgiga ja kohandada toetusmeetmed elektrienergia areneva siseturuga. Sealhulgas nähakse ette vähendada taastuvate energiaallikate kehtivast toetusskeemist tingitud konkurentsimoonutusi ning vähendada ka põhjendamatult kõrget majanduslikku koormust tarbijatele.
23. Valitsuse algatatud seadme ohutuse seaduse eelnõu (758 SE) keskendub potentsiaalselt ohtlike seadmete kasutamisele ja nendega seonduvate muude tegevuste ohutusele. Regulatsiooni eesmärk on tagada inimese elu, tervise ja asja ning keskkonna ohutus, viies seadmest ja seadme kasutamisest tulenevate ohtude ilmnemise tõenäosuse võimalikult väikseks ja vähendades võimalike kahjude suurust. Selleks peab seadme kasutamise ja seadmetööde eest vastutav isik rakendama abinõusid, abinõude valik sõltub seadmest ja seadmega toimuva protsessi eripärast.
24. Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse eelnõuga (572 SE) sätestatakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamine. Selle toomine eraldi seadusesse on vajalik eelkõige selguse ning arusaadavuse huvides. Rakendusnormid on omavahel tihedalt seotud ja nende jagamine kahe eelnõu vahel tekitaks arusaamatusi normide omavahelise hierarhia seisukohast. Rakendusseadusel on kaks eesmärki. Esimene neist on üleminekunormid uute seaduste kehtima hakkamisel. Teine sätestab teiste seaduste muutmise vajaduse tulenevalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse heakskiitmisest.
25. Majanduskomisjoni algatatud ühistranspordiseaduse eelnõu (812 SE) peamised eesmärgid on järgmised: võimaldada bussiliiniveol konkurentsi suurenemist ja tagada veoteenuse kvaliteedi stabiilsus, parandada taksoveoteenuse kvaliteeti, täpsustada sõidusoodustuste tegemise aluseid, korrastada teeliikluses sõitja ja sõidukijuhi õiguste ning kohustuste regulatsiooni, täpsustada ühistransporti korraldavate asutuste pädevust ja ülesandeid.
26. Valitsuse algatatud vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu (804 SE) muudatused seonduvad uue ühise andmekogu loomisega kinnipeetavate, arestialuste, vahistatute ja kriminaalhooldusaluste kohta.
27. Valitsuse algatatud nimeseaduse muutmise seaduse eelnõu (831 SE) sätestab, et uue perekonnanime andmise või endise isikunime taastamise ning uue eesnime andmise võib otsustada nii valdkonna eest vastutav minister kui ka tema volitatud isik haldusaktiga. Eelnõuga laiendatakse ka isikunimekomisjoni ülesandeid. Praegu saab infot ja soovitusi isikunimekomisjonilt isikunime andmise või kohaldamise kohta esitatud küsimustele vastamiseks ja probleemide lahendamiseks üksnes minister. Edaspidi laieneb see ka volitatud isikule.
28. Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (776 SE) luuakse kontrollisüsteem enne 1. jaanuari 2013 lõppenud jälitusloa alusel tehtud jälitustoimingust teavitamata jätmise jätkuva põhjendatuse üle. 2013.a kehtima hakanud jälitustoimingutest teavitamise kord näeb ette, et seaduses sätestatud teavitamata jätmise aluste esinemisel otsustab teavitamata jätmise prokuratuur ning nende aluste jätkuvat olemasolu kontrollib kohus. Enne 2013 tehtud jälitustoimingutest teavitamata jätmisele kohtuliku kontrolli osa ei kehti. Riigikohus on oma 26. märtsi 2014 otsuses leidnud, et tõhusa kontrollisüsteemi puudumine enne 1. jaanuarit 2013 lõppenud jälitustoimingust teavitamata jätmise jätkuva põhjendatuse üle on põhiseaduse vastane. Loodav kontrollisüsteem näeb ette, et kohtulikule kontrollile allutatakse sellistest 2004-2012 tehtud jälitustoimingutest teavitamata jätmine, mis on tehtud kohtu loal, sest need jälitustoimingud on isikute põhiõigusi enam riivavad.
29. Valitsuse algatatud abipolitseiniku seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (724 SE) kavandatavad muudatused reguleerivad abipolitseinikuks kandideerimist, abipolitseiniku väljaõppe läbimist ja arvestuse sooritamist ning abipolitseinike kaasamist teenistusülesannete täitmisse, sh erivahendite kasutamist ja meetmete rakendamist. Eelnõuga ei kaasne muutusi abipolitseiniku staatuse põhimõtetes ega olemuses.
30. Valitsuse algatatud kohtutäituri seaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (750 SE) eesmärk on ühelt poolt muuta kehtivat kohtutäituri tasu regulatsiooni proportsionaalsemaks kohtutäituri tehtava töö keerukuse ja mahuga. Teiselt poolt on eesmärgiks võimaldada võlgnikule paindlikumat nõude täitmist, pikendades vabatahtliku täitmise tähtaega ühe palgaperioodini ehk 30 päevani ning luues täitemenetluses võla ajatamise mehhanismi.
31. Valitsuse algatatud prokuratuuriseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (802 SE) näeb ette riikliku süüdistuse kvaliteedi tugevdamiseks ning tagamiseks kaotada erisus prokuröri abide ja kõrgemalseisvate prokuröride haridusnõuete vahel. Eelnõu kohaselt võib edaspidi prokuröri ametisse nimetada isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Haridusnõude muutmine ei mõjuta seaduse jõustumisel prokuröri abi ametis olevaid isikuid, kes saavad jätkata senistel tingimustel abiprokuröri ametikohal.
32. Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (803 SE) eesmärk on tõhustada lapse elatise sissenõudmist ning avaldada ennetavat mõju, et lapse elatist maksma kohustatud isik täidaks elatise maksmise kohustust vabatahtlikult.
33. Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (810 SE). Olulisemad sisulised muudatused on seotud teenistusküsimustega, mis aitavad kaasa politseiasutuste halduskoormuse vähendamisele ja töö efektiivsemale korraldusele. Võrreldes kehtiva politsei ja piirivalve seadusega antakse teenistusküsimuste lahendamise (ametikohale nimetamine, palga määramine jms) pädevus lisaks peadirektorile politsei- ja piirivalveameti põhimääruses nimetatud isikule.
34. Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga (786 SE) kehtestatakse ülempiirid sissenõudmiskuludele, täpsustatakse viivise regulatsiooni ja kinnitatakse Tarbijakaitseameti kontrollifunktsioon. Eelnõu eesmärk on piirata tarbija makseviivituse korral nõutavate tasude ebaproportsionaalset ja prognoosimatult suurt kasvu erinevate kõrvalnõuete näol. Muudatustega kaasnevad peamiselt majanduslikud mõjud võlausaldajatest ettevõtjatele ja võlgnikest tarbijatele, samuti Tarbijakaitseameti töökorraldusele.
Esimesel lugemisel on kolm eelnõu:
35. Valitsuse algatatud korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni lisaprotokolliga ühinemise seaduse eelnõuga (833 SE) ühinetakse Euroopa Nõukogu korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni lisaprotokolliga, mis puudutab vahekohtunike ja rahvakohtunike altkäemaksu kriminaliseerimist. Nimetatud isikute poolt altkäemaksu võtmine, samuti nendele altkäemaksu andmine on Eesti seaduse kohaselt karistatavad. Lisaprotokolliga ühinemisel on tähendus eeskätt rahvusvahelise koostöö aspektist ning sellega täidetakse Euroopa Nõukogu riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) poolt Eesti Vabariigile antud soovitus.
36. Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti vahelise peakorteri kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõuga (839 SE) luuakse tingimused ameti Eestisse asutamiseks ning tegutsemiseks vastavalt Eesti pakkumisele. Samuti tagatakse ametile ja tema töötajatele sõltumatus oma ametiülesannete ja eesmärkide täitmisel.
37. Valitsuse algatatud Kyoto protokolli Doha muudatuse ratifitseerimise seaduse eelnõu (838 SE). Kyoto protokolli eesmärk on võidelda globaalse soojenemise vastu. Protokollis kehtestatakse riikidele siduvad ja kvantifitseeritud eesmärgid kasvuhoonegaaside piiramiseks ja vähendamiseks. Seadusega ratifitseeritakse Kyoto protokolli Doha muudatus, millega kehtestati protokolli teine kohustusperiood aastateks 2013–2020. Doha muudatusega nähakse Kyoto protokolli B lisas loetletud riikidele (sh Eestile) ette õiguslikult siduvad heitkoguste vähendamise eesmärgid. Kyoto protokolliga hõlmatud kasvuhoonegaaside loetellu lisatakse üks gaas: lämmastiktrifluoriid (NF3). Selle mõju ei ole Eestile oluline, sest Eestis ei ole teada ühtegi käitist, kus kasutatakse lämmastiktrifluoriidi.
Sündmused:
Kell 9 - looduslike pühapaikade toetusrühma nõupidamine.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal , 631 6351
gunnar.paal@riigikogu.ee