Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 21. jaanuariks

Kell 13 – infotund 

Infotunnis osalevad valitsuse liikmetest peaminister Taavi Rõivas, haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski ja siseminister Hanno Pevkur. Küsimuste esitamiseks on registreerunud kuus Riigikogu liiget. 

Küsimused peaministrile puudutavad kodukulusid, valitsuse poliitikat ja relvakaubandust. Küsimused haridus- ja teadusministrile puudutavad hariduspoliitikat ja koostööd. Küsimus siseministrile puudutab valitsuse tegevusprogrammi täitmist. 

Kell 14 – täiskogu istung 

Päevakorras on kokku 14 eelnõu menetlus. Eelnõudest kaks on kolmandal, viis teisel ja seitse esimesel lugemisel. 

1.Kolmandal lugemisel onvalitsuse algatatud kodakondsuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (737 SE). Eelnõuga lihtsustatakse alaealisena kodakondsuse saamise ja omamise tingimusi. Kehtiva seaduse kohaselt saavad määratlemata kodakondsusega vanemad, kes on Eestis elanud vähemalt 5 aastat taotleda oma alla 15 aastasele lapsele Eesti kodakondsust, kui laps on Eestis sündinud. Eelnõuga nähakse ette, et sellised lapsed saavad kodakondsuse juba sünni hetkest ilma, et vanemad peaks seda taotlema. Seaduse jõustumise ajal Eestis elavad alla 15-aastased määratlemata kodakondsusega isikud, kelle määratlemata kodakondsusega vanemad on elanud Eestis vähemalt 5 aastat, saavad kodakondsuse seadusemuudatuste jõustumise hetkest. Vanemad saavad ka sellisest kodakondsuse andmisest loobuda ühe aasta jooksul. Samuti lubab eelnõu alaealistel omada lisaks Eesti kodakondsusele ka muu riigi kodakondsust. Täisealiseks saades tuleb aga kolme aasta jooksul loobuda kas Eesti või muu riigi kodakondsusest. 

2.Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse eelnõu (805 SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle EL-i vastav direktiiv pürotehniliste toodete turul kättesaadavaks tegemisega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta.  Korrigeeritakse pürotehniliste toodete tootjatele, importijatele ja müüjatele kohustustega seotud sätteis. Sisulised nõuded pürotehnilistele toodetele ei muutu. Ettevõtjaid kohustatakse hoidma 10 aasta jooksul informatsiooni ettevõtja kohta, kes on teda pürotehnilise tootega varustanud või keda ta on pürotehnilise tootega varustanud. 

3.Teisel lugemisel on tsiviilkohtumenetluse seadustiku, võlaõigusseaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu (713 SE). Eelnõuga muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku (TsMS), et keelata tarbijakrediidilepingutest tulenevate vaidluste lahendamine vahekohtus, ning võlaõigusseadust (VÕS) ja tsiviilseadustiku üldosa seadust (TsÜS), et kehtestada ülempiir tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määrale. Eelnõuga soovitakse luua tõhusalt toimiv tarbijakaitse regulatsioon, mis piirab võimalusi leppida kokku tarbijakrediidilepingu alusel makstavates tasudes, mida ühiskonnas üldlevinud arvamuse kohaselt peetakse ebamõistlikult kõrgeks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatuse eesmärgiks on tarbija kui tsiviilkäibe ja kohtumenetluse nõrgema osapoole huvide ja õiguste kaitse parem tagamine. Muudatusega soovitakse ära hoida võimalikku tarbijate põhi- ja menetlusõiguste rikkumist tarbijakrediidilepingutest tulenevate vaidluste vahekohtule ja selle reglemendile allutamise korral.

Õiguskomisjon otsustas teiseks lugemiseks esitada kaks muudatusettepanekut, ühega neist muudetakse eelnõu pealkirja, teine ettepanek on näha võlaõigusseaduses ette tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määra maksimaalne lubatud ülempiir. Seaduseelnõu uueks pealkirjaks saaks muudatusettepanekute heakskiitmisel täiskogus: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku, võlaõigusseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu (713 SE). 

4.      Teisel lugemisel on valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE). Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks Eestis riigisiseselt kehtestatud lennureeglite regulatsioon. Selle asemel hakkavad 4. detsembrist 2014. a kehtima EL-i ühised lennureeglid. Lennuamet nimetatakse pädevaks järelevalveasutuseks. Säärane lähenemine välistab uue EL-i algatuse jõustumisel igakordse lennundusseaduse muutmisvajaduse. Võetakse üle kaks rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisades kehtestatud standardit. Riikliku lennundusohutusprogrammi eesmärgiks on riiklikul tasemel lennundusohutusega seotud valdkondade korraldamine tsiviillennunduse ohutustaseme parandamiseks. Riikliku lihtsustamiskava elluviimise eesmärgiks on rahvusvahelisi lende sooritavate õhusõidukite ning nende reisijate, meeskonna, kauba, posti ja varude piiriületamisega seotud formaalsuste lihtsustamine. Kehtestatakse riigisisene regulatsioon õhusõidukitele, millistele EL-i vastav määrus ei laiene ning mis on loetletud määruse lisas. Need on näiteks AN-2, L39, osaliselt õhupallid. Tulenevalt EL-i õigusraamistikust muudetakse lennundusjulgestuse erinevaid aspekte: reguleeritakse pardavarude kokkuleppelise tarnija, tuntud saatja, kokkuleppelise esindaja ja julgestusinstruktori tunnustamise korda. Eelnõuga reguleeritakse lennuprotseduuride väljatöötaja sertifitseerimise kohustus. Sätestatakse ka riigilõivu tasumise kohustus isikutele, kes taotlevad enda tunnustamist eelnevalt mainitud ülesannete täitjatena. Lennuamet hakkab uue ülesandena teostama järelevalvet langevarjundusnõuete täitmise üle langevarjundustegevust kirjeldava käsiraamatu abil.

Majanduskomisjon tegi eelnõule kokku 10 muudatusettepanekut, viies sisse nii seaduse jõustamisaja erisus kui ka lennuameti ühekordsete loa regulatsiooni. Muudatusettepanekud peavad läbima teise lugemise täiskogus. 

5.Teisel lugemisel on valitsuse algatatud vedelkütuse seaduse ja välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (675 SE), mille eesmärk on harmoneerida EL-i vastav direktiiv taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning sellega seotud vastavate direktiivide muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta. Eelnõu harmoneerib transpordis kasutatava biokütuse osakaalu suurendamisega seotud nõuded. Eelnõuga parandatakse ka efektiivse riikliku järelevalve korraldamise võimalusi vedelkütuste turul.

Majanduskomisjon tegi eelnõule üheksa muudatusettepanekut, millega tuuakse vedelkütuse seadusesse sisepõlemismootorites kasutatav biogaas, nähakse ette riigiasutuse kütusemüügi korra kehtestamine ning muudetakse hoiule antava kütuse sätteid. 

6.Teisel lugemisel on valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (789 SE), millega täpsustatakse seaduses elektri- ja elektroonikaseadmetest patarei- ja akujäätmete eemaldamist käsitlevaid sätteid. Kehtiva jäätmeseaduse järgi on elektri- ja elektroonikaseadmete valmistajad kohustatud kavandama oma seadmed selliselt, et patarei- ja akujäätmeid saab seadmetest lihtsal viisil eemaldada. Muudatus täpsustab valmistaja kohustusi patareisid ja akusid sisaldavate elektri- ja elektroonikaseadmete kavandamisel. Valmistajad peavad nägema ette võimaluse, kuidas lõppkasutaja saab patarei või aku oma seadmes vahetada kas iseseisvalt või vähemalt kvalifitseeritud töötaja abil. 

7.Teisel lugemisel on valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (790 SE), millega sätestatakse jäätmeseaduses riikliku järelevalve erimeetmena kontrollmüük. See tähendab metalli kokkuostjale pakkumise tegemist keelatud metallijäätmete ostmiseks ning nõustumise korral asjakohase võõrandamistehingu tegemist eesmärgiga tabada seaduse nõuete rikkuja. Kontrollmüük on metallijäätmete kokkuostjate tegevuse tõhus kontrollimeede. 

8.Esimesel lugemisel onvalitsuse algatatud Riigikogu otsuse "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" eelnõu (828 OE). Seletuskirjas märgitakse, et Eesti spordiorganisatsioonide ja spordiliikumise jaoks tervikuna on koostatud dokument kogum strateegilistest eesmärkidest ja suundadest, mida soovitakse saavutada nii oma valdkonna arenguks kui ka spordi kaudu elukvaliteedi ja elukeskkonna parandamiseks. Spordipoliitika põhialustes on kokku lepitud ja kindlaks määratud Eesti spordipoliitika eesmärgid ja arengusuunad aastani 2030. Sport ja liikumine panustavad majanduskasvu ja tööhõivesse ulatusliku ning kasvava teenuste ning toodete turu kaudu, täidavad ühiskondlikku tellimust kõikide demograafiliste ja sotsiaalsete sihtgruppide jaoks inimeste tervelt elatud aastate, hariduse, noorsootöö, kultuuri, regionaalarengu, turismi ning riigi kaitsevõime arengu ja sotsiaalse kaasamisena. Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 põhineb VIII Eesti Spordi Kongressil heaks kiidetud „ettepanekute kogumil „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ koostamiseks ja esitamiseks Riigikogule“. Ühtlasi saab see dokument olla sisendiks valitsuse tegevusele spordivaldkonnas ja vastavate programmide koostamisele. Spordipoliitika põhialused vaadatakse üle iga viie aasta järel. 

9.Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise lepingu Balti Mereväedivisjoni loomise kohta denonsseerimise seaduse eelnõu (834 SE). BALTRON on Balti riikide ühine miinitõrjeüksus, mille koosseisu kuuluvad Eesti, Läti ja Leedu Mereväe alused. BALTRONi loomise peamine eesmärk oli suurendada Balti riikide merevägede koostöövõimet NATO-ga ajal, mil Eesti, Läti ja Leedu olid NATO programmis „Partnerlus rahu nimel“, ning demonstreerida poliitilist ühtsust NATO liikmeks saamisel. BALTRONi loomisel projektile püstitatud eesmärgid on täidetud ning Balti riikide merevägede edasine koostöö võib muutuda mitmekülgsemaks ning paindlikumaks. Selle saavutamise üheks osaks on ka BALTRONi käsitleva välislepingu denonsseerimine. 

10. Esimesel lugemisel onvalitsuse algatatud maaparandusseaduse muutmise seaduse eelnõu (830 SE), mille eesmärk on tagada Eesti hüdrograafilise võrgu kohta koostatavate põhiliste planeerimisdokumentide – veemajanduskavade ja maaparandushoiukavade – koostamine samade territooriumite – vesikondade – kohta, mis võimaldaks neist adekvaatsemalt aru saada. Samuti on seaduse eesmärk nimetatud dokumentide võimalikult samaaegne avalikustamine, mis eeldatavasti tagab selle, et sihtrühm ning avalikkus mõistavad paremini dokumentides tõstatatud probleeme ja nende lahendamiseks võetud rakendusmeetmeid. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks volitusnorm, mille alusel kinnitab vesikonna maaparanduskavad valitsus. Edaspidi kehtestab need valdkonna eest vastutav minister (põllumajandusminister) kuna need on valdkondliku iseloomuga dokumendid ja maaparandushoiukavas käsitletav maaparandushoid jääb põllumajandusministri vastutusalasse. 

11. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (810 SE). Olulisemad sisulised muudatused on seotud teenistusküsimustega, mis aitavad kaasa politseiasutuste halduskoormuse vähendamisele ja töö efektiivsemale korraldusele. Võrreldes kehtiva politsei ja piirivalve seadusega antakse teenistusküsimuste lahendamise (ametikohale nimetamine, palga määramine jms) pädevus lisaks peadirektorile politsei- ja piirivalveameti põhimääruses nimetatud isikule. Eelnõuga kehtestatakse päästeteenistujate ja politseiametnike töö- ja puhkeaja erisus, mille kohaselt ei kohaldata neile töö- ja puhkeaja piiranguid. Erisuse kohaldamise eelduseks on see, et töötamine ei kahjusta eriteenistuja tervist ja ohutust ning see on sätestatud kollektiivlepingus. Lisaks ajakohastatakse eelnõuga teabe kogumise regulatsiooni, mis puudutab julgeolekuasutuse poolt teostatavat varjatud sisenemist isiku ruumi, hoonesse, piirdega alale, sõidukisse või arvutisüsteemi. Selline toiming on tehniliselt sarnane kriminaalmenetluses läbiviidava jälitustoiminguga, mistõttu ühtlustatakse otstarbekuse kaalutlusel julgeolekuasutuse seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku regulatsioonid. Olulise muudatusena luuakse päästeteenistuse seadusesse ja kaitseväeteenistuse seadusesse täiendav regulatsioon, mis võimaldab demineerimistööga tegelevate päästeametnike daktüloskopeerimise ja nendelt DNA-proovi võtmise. Muudatus on vajalik, et välistada päästeametniku poolt sündmuskohale või objektile jäetud jälg või proov, kuna need võivad omada kokkupuudet ekspertiisiks esitatud objektiga. Lisaks sätestatakse eelnõuga tänasest selgem regulatsioon julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel saadud teabe edastamiseks ja töötlemiseks riigiasutustele ja muudele isikutele, kui see ei kahjusta julgeolekuasutuse ülesannete täitmist. 

12. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (776 SE), millega luuakse kontrollisüsteem enne 1. jaanuari 2013 lõppenud jälitusloa alusel tehtud jälitustoimingust teavitamata jätmise jätkuva põhjendatuse üle. 2013.a kehtima hakanud jälitustoimingutest teavitamise kord näeb ette, et seaduses sätestatud teavitamata jätmise aluste esinemisel otsustab teavitamata jätmise prokuratuur ning nende aluste jätkuvat olemasolu kontrollib kohus. Enne 2013 tehtud jälitustoimingutest teavitamata jätmisele kohtuliku kontrolli osa ei kehti. Riigikohus on oma 26. märtsi 2014 otsuses leidnud, et tõhusa kontrollisüsteemi puudumine enne 1. jaanuarit 2013 lõppenud jälitustoimingust teavitamata jätmise jätkuva põhjendatuse üle on põhiseaduse vastane. Loodav kontrollisüsteem näeb ette, et kohtulikule kontrollile allutatakse sellistest 2004-2012 tehtud jälitustoimingutest teavitamata jätmine, mis on tehtud kohtu loal, sest need jälitustoimingud on isikute põhiõigusi enam riivavad. 

13. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu (804 SE), mille muudatused seonduvad uue ühise andmekogu loomisega kinnipeetavate, arestialuste, vahistatute ja kriminaalhooldusaluste kohta. Kehtiva seaduse kohaselt peetakse kahte eraldi andmekogu: kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute andmekogu ning andmekogu kriminaalhoolduse teostamiseks. 2008. aastal liideti kriminaalhooldus ja vanglad üheks süsteemiks, sest tegemist on karistuse täideviimise ühtse protsessiga ning oli otstarbekas koondada mõlemad ühe asutuse alla. Kuna nii kriminaalhoolduses kui vanglas läbiviidavad tegevused on paljuski sarnased, siis hakati pärast ühendamist tegema ettevalmistusi ühise andmekogu ja infosüsteemi loomiseks. Uus ühtne infosüsteem on tehniliselt valmis ja seetõttu on vaja muuta mõlemas seaduses volitusnorme selliselt, et need kajastaksid ühtse infosüsteemi sisu. Lisaks muudetakse eelnõuga distsiplinaarkaristuste kustumise osa. Selle muudatuse eesmärk on kehtestada igale distsipliinirikkumisele iseseisev kustumise aeg. Sellega ühtlustatakse vangistuse täideviimist puudutav regulatsioon karistusregistri seaduses ette nähtud süütegude eest mõistetud karistuste kustumise regulatsiooniga. 

14. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (822 SE), mille eesmärk on kaitsta riigi julgeolekut ja välissuhtlust. Seadusesse lisatakse sätted, mille kohaselt määratletakse riigisaladusena Riigi Infosüsteemi Ameti  ja tema tehtud analüüsidega seotud riigi julgeolekut ohustav teave. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse mehhanismi rakendamiseks nähakse ette, et juurdepääsuõigust omav isik on kohustatud teatama viibimisest välisriigis, kus on riigisaladusele ebaseadusliku juurdepääsu oht. 

Komisjonides 

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 10: Riigikontrolli aruande tutvustus, kutsutud Riigikontrolli esindajad (ruum L263). 

Sündmused 

Kell 13 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Rootsi parlamendi esimehe Urban Ahliniga. 

Kell 14.45– väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli arutelul „Aasia teemaliste kompetentside tulevik Eestis“ (Tallinna Ülikool).