Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 14. jaanuariks

Kell 13 – infotund

Infotunnis osalevad valitsuse liikmetest kaitseminister Sven Mikser peaministri ülesannetes, justiitsminister Andres Anvelt ja tervise- ja tööminister Urmas Kruuse. Küsimuste esitamiseks on registreerunud kuus Riigikogu liiget. 

Küsimused Sven Mikserile puudutavad teemaksu ja valitsuse hariduspoliitikat. Küsimused Andres Anveltile puudutavad muudatusi õiguskorras. Küsimused Urmas Kruusele puudutavad tööjõupuudust Eestis, tööhõive probleeme ja pensionäride toimetulekut. 

Kell 14 – täiskogu istung 

Päevakorra järgi toimub kokku 12 eelnõu menetlus, seitse eelnõu on esimesel lugemisel, neli teisel ja üks kolmandal lugemisel. Valitsuse ülevaate Euroopa stabiilsusmehhanismi antud stabiilsustoetustest ja Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis annab rahandusminister Maris Lauri. 

1.Kolmandal lugemisel on kutseseaduse muutmise seaduse eelnõu (743 SE). Eelnõuga luuakse võimalused tööjõuvajaduse seire ja prognoosi ning oskuste arendamise koordinatsioonisüsteemi loomiseks ning kõrvaldatakse seaduse rakendamisel tekkinud probleemid. Koordinatsioonisüsteemi on vaja selleks, et koolituste sisu kujundamisel ning koolituste pakkumisel või tellimisel saaks paremini arvestada oskuste vajadusega tööturul. Kutseseaduse rakendusprobleemid on eelkõige seotud kasutatavate mõistete mõningase ebajärjekindlusega, koolidele kutse andja õiguste andmise ebaselgusega, kutsenõukogude moodustamise protseduuride ning järelevalve regulatsiooni ebamäärasusega. Teise lugemise käigus kiitis täiskogu heaks kultuurikomisjon tehtud 17 muudatusettepanekut, millest paljud olid sõnastuse parandused. Sisulistest muudatusettepanekutest olulisim on sätestada tingimused haridus- ja teadusministri kehtestatavatele kutseõppe tasemeõppe õpilaste kutseeksami kulude ülemmääradele. Samasugustest tingimustest peab lähtuma ka kutsenõukogu, kes kinnitab kutse andmise tasud. Arvestada tuleb kutsealade erisustega ning lähtuda kutseeksamite kulude analüüsist, ülesehitusest ja keerukusest, sealhulgas kutseeksami väljatöötamise, arendamise ja läbiviimise kuludest. Kutsenõukogu peab kutseõppe tasemeõppe õpilaste kutseeksamite tasu kinnitamisel lähtuma ministri kehtestatud ülemmäärast. Samuti täiendatakse kutseseadust kutseeksami mõiste määratlusega ning sellega seonduvalt muudetakse eelnõuga kavandatud kutse mõistet. Varasemalt ei ole seaduses kutseeksami mõistet määratletud. 

2.Teisel lugemisel on valitsuse algatatud alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu (723 SE). täpsustab alkohoolse joogi liigi mõistet, lihtsustab käitlejatele alkoholi riiklikku alkoholiregistrisse kandmise taotlusreegleid, nüüdisajastab riikliku alkoholiregistri töökorraldust ja alkoholi saatedokumendi vormi. Samuti tehakse vajalikud tehnilised muudatused. Võrreldes kehtiva õigusega ei too alkoholiseaduse muutmine Eesti õigussüsteemis kaasa põhimõttelisi muudatusi. 

3.Teisel lugemisel on valitsuse algatatud ehitusseadustiku eelnõu (555 SE). Eelnõu loob uuendatud ja erivaldkondadega kooskõlas oleva ehitusseadustiku, tegemist on uue terviktekstiga. Termini „seadus“ asemel kasutatakse nüüdsest „seadustikku“, mis tähendab, et peale ehitusõiguse üldnormide on hõlmatud ka erisätted ja -ehitised. Majanduskomisjon sai eelnõule kokku väga palju muudatusettepanekuid. Majanduskomisjoni ettepanekul teine lugemine katkestati täiskogus 3. detsembril 2014. 

4.Teisel lugemisel on valitsuse algatatud planeerimisseaduse eelnõu (571 SE). Eelnõuga kehtestatakse uus planeerimisseadus, mis on osa planeerimis- ja ehitusõiguse kodifitseerimisest. Eelnõu korrastab planeerimise valdkonda puudutavat õigust. Majanduskomisjon sai eelnõule kokku väga palju muudatusettepanekuid. Majanduskomisjoni ettepanekul teine lugemine katkestati täiskogus 3. detsembril 2014. 

5.Teisel lugemisel on valitsuse algatatud lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse eelnõu (805 SE). Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle EL-i vastav direktiiv pürotehniliste toodete turul kättesaadavaks tegemisega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta.  Korrigeeritakse pürotehniliste toodete tootjatele, importijatele ja müüjatele kohustustega seotud sätteis. Sisulised nõuded pürotehnilistele toodetele ei muutu. Ettevõtjaid kohustatakse hoidma 10 aasta jooksul informatsiooni ettevõtja kohta, kes on teda pürotehnilise tootega varustanud või keda ta on pürotehnilise tootega varustanud. 

6.Valitsuse ülevaade Euroopa stabiilsusmehhanismi antud stabiilsustoetustest ja Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis. Ettekandja rahandusminister Maris Lauri. 

7.Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (808 SE). Eelnõuga tehakse seaduses tehnilised muudatused ning asendatakse mõiste "aastakoefitsient" mõistega "kindlustusosak" . Pensioni arvutamise sisuline kord jääb samaks ja kehtivaid põhimõtteid ei muudeta. Kehtiva korra kohaselt koosneb vanaduspension kolmest osast – baasosast, staažiosakust ja kindlustusosakust. Baasosa ja staažiosaku kujunemismehhanism on pensionikindlustatutele arusaadavad. Samas mõistetakse kindlustusosaku suuruse kujunemist erinevalt. Kindlustusosaku suurus on võrdne pensionikindlustatu aastakoefitsientide ja aastahinde korrutisega. Asendades mõiste „aastakoefitsient“ uue mõistega „kindlustusosak“ peaks erinevalt senisest üheselt nähtuma, et tegemist on pensionikindlustuskomponendiga ehk rahalise komponendiga, mille suuruse arvutamisel võetakse aluseks inimese töötasult arvutatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa suurus. Terminite tehnilise korrastamise käigus muudetakse ka vanaduspensioni staažiosaku nimetus staažiosaks. 

8.Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (818 SE). Muudetakse ravikindlustuse seaduse sätteid, mis reguleerivad juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme ning võlaõigusliku lepingu (VÕS leping) alusel töö- ja teenustasusid  saava isiku kindlustuskaitse tingimusi. Eelnõuga kehtestatakse juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmena ja VÕS lepingu alusel töötavale isikule uus ravikindlustuskaitse süsteem. Kindlustuskaitse algus ja peatumine on seotud sotsiaalmaksu maksudeklaratsiooni esitamisega Maksu- ja Tolliametile (MTA), kusjuures kindlustuskaitse saamiseks peab isiku eest olema deklareeritud sotsiaalmaksu ühes kuus vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna. Kindlustuskaitse algab ja peatub Haigekassa poolt MTA-lt saadud sotsiaalmaksu deklareerimise andmete alusel ravikindlustuse andmekogusse kande tegemisest. Kindlustuskaitse saadakse ühe või mitme VÕS lepingu alusel töötamisel, ühe või mitme juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmeks olemisel. Samuti ei ole kindlustuskaitse saamine enam seotud VÕS lepingu tähtajaga. Kehtiv seadus ei reguleeri mitme juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme ning VÕS lepingu alusel töötamisel kindlustuskaitse saamist. Eelnõuga muudetakse veel seaduse § 22, millega sätestatakse võimalus ebaregulaarse sissetulekuga isikutele, eelkõige loovisikutele ja projektipõhiselt töötavatele isikutele, saada kindlustuskaitse lepingu sõlmimisega. Kindlustuskaitse saamiseks on arvestatud eelnevalt ravikindlustuse vahenditesse panustatud sotsiaalmaksuga. 

9.Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud prokuratuuriseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (802 SE), mis näeb ette riikliku süüdistuse kvaliteedi tugevdamiseks ning tagamiseks kaotada erisus prokuröri abide ja kõrgemalseisvate prokuröride haridusnõuete vahel. Eelnõu kohaselt võib edaspidi prokuröri ametisse nimetada isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Haridusnõude muutmine ei mõjuta seaduse jõustumisel prokuröri abi ametis olevaid isikuid, kes saavad jätkata senistel tingimustel abiprokuröri ametikohal. Ühtlasi muudetakse eelnõuga prokuröri abi ametinimetust ja asendatakse see abiprokuröri ametinimetusega, mis on sisuliselt paremini vastavuses prokuröri pädevusega. Eelnõuga laiendatakse ja lihtsustatakse prokuröride võimalusi oma oskusteavet jagada väljaspool prokuratuuri. Selleks nähakse ette võimalus viia prokurör konkursita üle riigikohtu teenistusse. Kohtute seadusest jäetakse välja ajaline piirang, mille kohaselt võib kohtuniku riigikohtusse või justiitsministeeriumisse üle viia määratud ajaks kuni kolmeks aastaks. Samuti nähakse ette, et üleviimisel ei korraldata konkurssi. 

10. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (819 SE). Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid lepinguosaliste riikide vahel. Leping kui rahvusvaheline õigusakt annab investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse nende maksusüsteemi elementide suhtes, mis on lepinguga reguleeritud, kuna kahepoolse rahvusvahelise lepingu muutmine nõuab üldjuhul rohkem aega kui riigisisese õigusakti muutmine. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulu- ja kapitalimakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Lepingus sätestatud vastastikuse teabevahetuse kohustus loob lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks. 

11. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse eelnõu (795 SE), mis karmistab nõudeid mitte-pankadest krediidiandjate ja –vahendajate tegevusele ning koondab nad finantsinspektsiooni järelevalve alla. Eelnõu eesmärgiks on tarbijate kaitsmiseks ja vastutustundetu laenamise piiramiseks võtta kiirlaenufirmade tegevus rangema kontrolli alla, muuhulgas kehtestada neile tegevusloa nõue. Eelnõuga nähakse ette krediidiandja ja –vahendaja hoolsuskohustused laenude pakkumisel. Eelnõuga kehtestatakse ettevõtjate protseduurireeglid, mis tuleb kehtestada tarbija maksevõime hindamiseks. Kui kehtivas võlaõigusseaduses on ettevõtjale ettenähtud kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust, siis eelnõuga nähakse ette nõuded kliendi maksevõime hindamise protsessile. 

12. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse eelnõu (796 SE), mille põhieesmärk on reguleerida kindlustustegevust ja kindlustusvahendust, täiendades, ajakohastades ja korrigeerides kehtivat kindlustus- ja vahendusregulatsiooni. Eelnõu ajendiks on uuendatud ja ajakohastatud kindlustusregulatsiooni kehtestamine EL-is ehk nö. kindlustusreform Euroopas. Eelnõu eesmärk on tagada, et Eesti siseriiklik õigus on kooskõlas uute üleeuroopaliste kindlustustegevuse nõuete ja põhimõtetega. Kuna kindlustustegevuse regulatsioon Eestis põhineb suures osas EL-i direktiividel, tähendas uue kindlustustegevuse regulatsiooni väljatöötamine Euroopas ühtlasi uue seaduse väljatöötamist Eestis. Lisaks on eelnõu eesmärk kõrvaldada puudused kehtivas kindlustusregulatsioonis. 

13. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõu (821 SE). Eelnõuga nähakse ette meetmed, millega saab eelkõige lähtuvalt avalikest huvidest kõige tõhusamalt finantskriisi ära hoida või  seda võimalikult minimaalse kuluga ühiskonna ja maksumaksjate jaoks lahendada. Üldiseks eesmärgiks ongi vältida või viia miinimumini vajadus kasutada riigieelarve vahendeid probleemidesse sattunud panga saneerimisel. Kriisilahendusasutuseks  ehk vastavate meetmete rakendajaks on Finantsinspektsioon. Eelnõu aluseks on nn EL-i kriisilahendusdirektiiv. 

Komisjonides 

väliskomisjonis – kell 12: Eesti seisukohad 19. jaanuaril toimuval EL-i välisasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Keit Pentus-Rosimannus. 

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 9: Riigikontrolli aruande arutelu, kutsutud Riigikontrolli esindajad.