Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 10. detsembriks

Kell 13 – infotund

Infotunnis osalevad valitsuse liikmetest kaitseminister Sven Mikser peaministri ülesannetes, siseminister Hanno Pevkur ja väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling. Küsimuste esitamiseks on registreerunud kokku üheksa Riigikogu liiget. 

Küsimus Sven Mikserile puudutab poliitikat. Küsimused Hanno Pevkurile puudutavad huvide deklareerimist, Narva Aleksandri kiriku olukorda, sisejulgeolekut ja politsei teenistujate palku, Ukraina pagulasi ja piirivalve olukorda. Küsimused Anne Sullingule puudutavad põllumajandustoodangu eksporti, väliskaubandust ning arendus- ja ettevõtluskeskuste arengut Eestis.

Kell 14 – täiskogu istung 

Päevakorras on kokku 15 eelnõu menetlus, neist kolm on kolmandal, kaks teisel ja 10 esimesel lugemisel.Lõpphääletuseni on jõudnud 2015. aasta riigieelarve seadus.

1. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatudtsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (718 SE). Eelnõuga tehakse kehtivasse õigusesse tehnilist laadi muudatusi ja täpsustusi. Kaitsemeetme tunnustamise mõju ja ulatust kinnitava tõendi väljastab maakohus, kes kaitsemeetme määras. Tõendi parandamine toimub eelnõu kohaselt samadel alustel ja samas korras Eesti kohtulahenditega. Kui tõend on selgelt valesti välja antud, võib tõendi tühistada see maakohus, kes tõendi väljastas. Täitedokumentide loetellu lisatakse ka Eesti kohtu poolt tunnustatud ja täidetavaks tunnistatud või tunnustamiseta sundtäitmisele kuuluvad välisriigi ametlikud dokumendid. Riigilõivuseaduse muudatustega luuakse riigilõivu osas ühtne reegel kõigi tsiviilasjas tehtud Eesti kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamiseks ja täitmiseks muus Euroopa Liidu liikmesriigis EL-i määruste kohaselt tõendite või kinnituste väljastamise kohta. Halduskohtumenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatustega kõrvaldatakse kohtute jaoks ebamõistlik olukord seoses kohtukutsete elektroonilise kätte toimetamise ja menetluste taastamisega. 

2. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud 2015. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (730 SE). 2015. aasta riigieelarve tulude mahuks on kavandatud 8,45 miljardit eurot, mis on käesoleva aastaga võrreldes seitse protsenti rohkem. Kulude kogumaht on 8,54 miljardit eurot, mida on võrreldes praeguse aastaga kuue protsendi võrra rohkem. Valitsussektori eelarvepositsioon on tuleval aastal struktuurses ülejäägis 0,8 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, mis on 0,6 protsendi võrra suurem riigi eelarvestrateegias kavandatust.

3. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud riigilõivuseaduse eelnõu (725 SE). Eelnõuga sätestatakse uus riigilõivuseaduse terviktekst ja korrigeeritakse kõiki riigilõivumäärasid, mistõttu on vajalik tervikteksti sätestamine. Kehtivad riigilõivude määrad on aastast 2011, kui lõivud arvutati sendise täpsusega ümber kroonidest eurodeks. 

4.Teisel lugemisel on inimkaubandusvastase Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (748 SE). Olemasolevatest rahvusvahelistest õigusaktidest on konventsiooniga seotud rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendav naiste ja lastega kaubitsemise ning muu inimkaubanduse ärahoidmise ja selle kuriteo eest karistamise protokoll ning Euroopa Liidu vastav direktiiv, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja selle vastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset. Inimkaubanduse direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmiseks vajalikud seadusemuudatused jõustusid aprillis 2013, mil võeti vastu ohvriabi seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus. 

5. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (751 SE). Eelnõuga täiendatakse kahte karistusseadustiku kuriteokoosseisu, mis näevad ette vastutuse tähtsa isikliku dokumendi hävitamise, rikkumise, varguse ja peitmise eest ning võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise ja kasutada andmise eest. Mõlemad täiendused dokumentidega seotud süüteokoosseisudes tulenevad inimkaubandusvastasest Euroopa Nõukogu konventsioonist, kuna konventsiooni ratifitseerimiseks peab Eesti suutma konventsiooni ka nõuetekohaselt rakendada ja Eesti riigisisene õigus peab olema vastavuses konventsiooni nõuetega. Samuti täiendatakse eelnõuga karistusseadustikku uue kuriteokoosseisuga riigivastaste kuritegude peatükis, nähes ette vastutuse ebaseadusliku piiriületuse eest neil juhtudel, kui piiriületuse eesmärgiks on muu riigivastase kuriteo toimepanemine Eesti Vabariigis või kui kuriteo toimepanemisega kaasnes vägivald, isikult vabaduse võtmine, vastavad ähvardused või vara hävitamine või rikkumine piiriületuse hõlbustamise eesmärgil. Lisaks täiendatakse kriminaalmenetluse seadustikku, võimaldades nimetatud kuriteo („Eesti Vabariigi riigipiiri ja ajutise kontrolljoone ebaseaduslik ületamine“) kohta tõendite kogumiseks kasutada jälitustoiminguid, kui tegu on toime pandud grupi poolt.

Õiguskomisjon algatas eelnõule kokku 19 muudatusettepanekut, millest ühega tõstetakse lapsporno osas maksimumkaristusmäära. Lapspornole teadvalt juurdepääsu taotlemise eest või noorema kui kaheksateistaastase isiku osalusel toimuva pornograafilise etteaste teadliku jälgimise või noorema kui neljateistaastase isiku osalusel toimuva pornograafilise või erootilise etteaste teadliku jälgimise eest karistatakse kehtiva seaduse alusel rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Eelnõu kohaselt jääb karistuse alammäär samaks, ent ülemmäär tõuseb kaheaastase vangistuseni. 

6.Esimesel lugemisel onvalitsuse algatatudkeskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (778 SE), millega jäetakse kehtima säte, mille kohaselt rakendatakse allpool põhjaveetaset liiva või kruusa kaevandamisel keskkonnatasu tavamäärale koefitsienti 0,5. Varasema seadusega nähti ette soodusmäära kehtivuse kaotamine alates 1. jaanuarist 2015. 

7. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (787 SE), mis näeb ette mitmekesistada ettevõtluse toetamise liike (omakapitali investeeringud investeerimisfondide kaudu) parandades seeläbi ettevõtjate rahastamisvõimalusi ning aidata kaasa finantsturgude tasakaalustatud arengule. Ühtlustamaks riigisisest õigust EL-i riigiabi reguleerivate õigusaktidega ja võrdsustamaks Eesti ettevõtjate konkurentsipositsiooni EL ettevõtjatega, tõstetakse eelnõuga laenude riikliku tagamise maksimaalset määra seniselt 75%-lt kuni 80%-ni. Lisaks antakse eelnõuga laenu andvale sihtasutusele õigus laenamisest tulenevate nõuete tagamiseks omandada osalus laenusaajas (äriühingus), mis võimaldab eelduslikult vähendada KredExi kahjusust. Kuna ka tagatiseks omandatud osaluse korral üldjuhul allutatud laenu andja ettevõtte juhtimisse otseselt ei sekku, on võimalus probleemide korral vajadusel kiirelt sekkuda kahjude ärahoidmiseks äriühingu tegevusse olulise distsiplineeriva mõjuga.
 

8. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud hasartmänguseaduse, meediateenuste seaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu (747 SE), millega täiendatakse mängijate kaitseks mõeldud meetmeid, laiendatakse enesevälistusnimekirja mõju totodele ja klassikalistele loteriidele. Eelnõu kahandab järelevalveasutuse ja korraldajate halduskoormust, kaotab kvartaalse aruandluse, mille kaudu jõuab seni maksu- ja tolliametile edastatud info edaspidi elektroonilise arvestus- ja kontrollsüsteemi kaudu. Meediateenuste seaduse muudatusega piiratakse Eestis hasartmängu tegevus- ja korraldusluba mitteomavate hasartmängukorraldajate sponsorteadete esitamist. Reklaamiseaduses muudetakse hasartmängude reklaami puudutavat paragrahvi. See kehtestatakse tervikuna uues seaduse redaktsioonis. 

9. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (793 SE), millega tunnistatakse kehtetuks regulatsioon, mille eesmärk oli vääriskivide pöördmaksustamine alates 1. jaanuarist 2015. Kuna Eesti ei saanud Euroopa Komisjonilt luba kehtestada maksuerandit vääriskivide pöördmaksustamiseks, siis tuleb esialgselt seadusesse kavandatud sätted kehtetuks tunnistada. Eelnõu tuleb vastu võtta veel sel aastal, et see saaks jõustuda 1. jaanuarist 2015. 

10. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse eelnõu (794 SE), millega viiakse Eesti seadusandlus kooskõlla EV ja USA valitsuse vahelise rahvusvahelise maksukuulekuse parandamise ja FACTA rakendamise kokkuleppega. FACTA kokkulepe (Foreign Account Tax Compliance Act) on vajalik vältimaks välismaiste kontode maksukuulekuse seaduses sätestatud sanktsiooni kohaldamist Eesti finantsasutustele. Sarnase lepingu on sõlminud enamus EL liikmesriike. USA FACTA eesmärk on vältida USA maksuresidentide maksudest kõrvalehoidmist. FACTA allkirjastati aprillis ja ratifitseerimisseadus jõustus 30. juunil 2014. 

11. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu (777 SE), millega muudetakse neid seaduse sätteid, mis puudutavad ametiisiku huvide deklareerimise kohustuse täitmist, et deklareerimissüsteem muutuks eesmärgipärasemaks ja kasutajasõbralikumaks. Eelnõu lähtub 2014. aastal käivitunud elektroonilise registri põhise huvide deklareerimise süsteemi rakendamisel saadud vastukajast. Eelnõu näeb ette kolm muudatust. Esiteks loobutakse vabatahtliku kogumispensioni andmete deklareerimise kohustusest. Teiseks seotakse kõrvaltegevuste deklareerimine deklaratsiooni esitamise ajaga, mis võimaldab kasutada deklareerimisel automatiseeritult äriregistri andmeid. Muudetakse ka deklarandi saadud või tehtud deklareerimisele kuuluvate soodustuste alampiiri. 

12. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (770 SE), mille peamine eesmärk on isikute õiguste parem tagamine sellistes kriminaalmenetlustoimingutes, mis riivavad oluliselt põhiõigusi. Just läbiotsimine ja vahistamine on need toimingud, mis riivavad oluliselt isikute põhiõigusi, seetõttu suurendatakse nende toimingute tegemisel kohtulikku kontrolli.  Võrreldes kehtiva seadusega, mille alusel on läbiotsimist võimalik kohaldada ka kohtupoolse kontrollita, eeldab eelnõu regulatsioon igal juhul kohtupoolset luba läbiotsimiseks. Lühendatakse vahistamise maksimaalset tähtaega kohtueelses menetluses. Teise astme kuritegudes väheneb see kuuelt kuult neljale kuule, alaealiste vahistatute puhul kahele kuule. Vahistamist on võimalik kauemaks pikendada vaid riigi peaprokuröri taotlusel.  Samuti nähakse ette, et vahistamine muutub etapiliseks: esimese astme kuritegudes saab kohus anda korraga loa vahi all pidamiseks kuni kaheks kuuks ning teise astme kuritegudes üheks kuuks. Vahi all pidamise tähtaega on seejärel võimalik pikendada kahe kuu kaupa, arvestades samal ajal maksimaalset tähtaega. 

13. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud kohtutäituri seaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (750 SE). Mille eesmärk on ühelt poolt muuta kehtivat kohtutäituri tasu regulatsiooni proportsionaalsemaks kohtutäituri tehtava töö keerukuse ja mahuga. Teiselt poolt on eesmärgiks võimaldada võlgnikule paindlikumat nõude täitmist, pikendades vabatahtliku täitmise tähtaega ühe palgaperioodini ehk 30 päevani ning luues täitemenetluses võla ajatamise mehhanismi. Eelnõuga viiakse täitemenetluse alustamise tasu sõltuvusse kahest parameetrist: nõutava summa suurusest ning võlgniku aadressi- või kontaktandmete ajakohasusest rahvastikuregistris. Mittevaraliste nõuete puhul sõltub täitemenetluse alustamise tasu vaid ühest, viimati nimetatud parameetrist. 

14. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu (785 SE). Eelnõuga muudetakse äriseadustikku, et anda osaühingu vormis tegutsevatele ettevõtjatele senisest suuremad võimalused kujundada oma tegevust, osanike vahelisi suhteid ning investorite vahelisi suhteid. Muudatuste väljatöötamisel on eelkõige arvestatud iduettevõtjate spetsiifiliste huvide ning nende tegevusega seoses praktikas ilmnenud probleemidega. Eelnõuga antakse iduettevõtjatele senisest suuremad võimalused kaasata kapitali ning kujundada osanike vahelisi suhteid ja ühingu tegevust kooskõlas rahvusvahelise praktikaga. Eelnõu seadusena jõustumisel on võimalik väljastada osaühingu eri liiki osasid, suurendada osakapitali tingimuslikult ning väljastada selle jaoks ka vahetusvõlakirju. Suurendatakse ka osaühingu juhatuse ja nõukogu võimalusi kapitali kaasamiseks. 

15. Esimesel lugemisel onvalitsuse algatatudvõlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (786 SE). Eelnõuga kehtestatakse ülempiirid sissenõudmiskuludele, täpsustatakse viivise regulatsiooni ja kinnitatakse tarbijakaitseameti kontrollifunktsioon. Eelnõu eesmärk on piirata tarbija makseviivituse korral nõutavate tasude ebaproportsionaalset ja prognoosimatult suurt kasvu erinevate kõrvalnõuete näol. Muudatustega kaasnevad peamiselt majanduslikud mõjud võlausaldajatest ettevõtjatele ja võlgnikest tarbijatele, samuti tarbijakaitseameti töökorraldusele. 

Komisjonides 

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 9: nõupidamine looduslike pühapaikade toetusrühmaga. 

Sündmused 

Kell 11 – Riigikogu esimees Eiki Nestor peab loengu kodanikuühiskonna ja Riigikogu töö teemal Lilleküla Gümnaasiumi abiturientidele (Lilleküla Gümnaasium). 

Kell 15 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtubLilleküla Gümnaasiumi meediaklassiga. 

Välislähetused 

6. – 10. detsember
Riigikogu liikmed Marianne Mikko ja Kadri Simson osalevad NATO Parlamentaarse Assamblee transatlantilisel foorumil Ameerika Ühendriikides. 

8. – 11. detsember
Riigikogu liige Ken-Marti Vaher osaleb konverentsil “Harm Reduction Advocacy in Central and Eastern Europe and Central Asia (CEECA). Setting Strategic Priorities for 2015 - 2017” Genfis, Šveitsis.