Kell 12 – infotund
Infotunnis osalevad peaminister Kristen Michal, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning kultuuriminister Heidy Purga.
Peaminister vastab saadikute küsimustele, mis käsitlevad usalduskriisi, 2025. aasta lisaeelarvet, olukorda riigis, Eesti inimeste toimetulekut, Rail Balticut, julgeolekut ning Eesti majandust ja töökohti. Haridus- ja teadusminister vastab küsimustele, mis puudutavad eesti keele rolli avalikus ruumis, palkasid ja koolitoitu ning haridusvõimaluste ettevõtluse vajadustega kooskõlla viimist. Kultuuriminister vastab küsimusele taristuinvesteeringute kohta.
Kell 14 – täiskogu istung
Kolmas lugemine – üks eelnõu
Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (572 SE) tugevdatakse meetmeid, et riiklik isikut tõendav dokument antaks vaid selleks õigustatud isikule.
Eelnõuga luuakse õiguslik alus, mille kohaselt tagastatakse e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlus läbi vaatamata, kui taotleja on sellise riigi kodanik, milles on suurem rahapesu- või terrorismi rahastamise oht või millega Eestil puudub justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealane koostöösuhe.
Politsei- ja Piirivalveamet saab eelnõuga õiguse nõuda DNA-ekspertiisi, kui inimene taotleb esimest korda Eesti kodaniku isikut tõendavat dokumenti ja tekib põhjendatud kahtlus, et välisriigis välja antud Eesti kodakondsusesse kuulumise tuvastamist võimaldav dokument ei ole ehtne või selle alusandmed ei ole õiged.
Lisaks loob eelnõu isikusamasuse kontrollimise võimaluse Eesti teabevärava mobiilirakenduse kaudu.
Teine lugemine – kaks eelnõu
Valitsuse algatatud jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustavast ja nende hävitamist nõudvast konventsioonist taganemise seaduse eelnõu (642 SE) kohaselt taganeb Eesti halvenenud julgeolekuolukorra tõttu Ottawa jalaväemiine keelustavast konventsioonist. Konventsioon jõustus 1999. aastal ja Eesti ühines sellega aastal 2004.
Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et pärast seda, kui Eesti üle 20 aasta tagasi Ottawa konventsiooni ratifitseeris, on Euroopa ja Läänemere piirkonna julgeolekukeskkond märkimisväärselt halvenenud ning sõjaline oht NATO liikmesriikidele kasvanud. Samal ajal jätkab Venemaa Föderatsioon sõjalist agressiooni Ukraina vastu ning rikub rängalt oma rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas rahvusvahelise humanitaarõiguse norme. Ottawa konventsiooniga ei ole Venemaa ühinenud ja kasutab jalaväevastaseid miine laialdaselt Ukraina-vastases sõjas.
Balti riikides, Poolas ja Soomes on juba alates sügisest arutatud, kas muude kaitsevõimet tugevdavate meetmete kõrval tuleks kaaluda ka jalaväemiinide uuesti kasutusele võtmist ja sellest lähtuvalt Ottawa konventsioonist väljumist, ning praeguseks on kõik viis riiki alustanud konventsioonist lahkumiseks vajalikke õiguslikke protseduure. Seletuskirja kohaselt saadavad NATO idatiival asuvad riigid sellega selge sõnumi, et on valmis ja võimelised kasutama oma territooriumi ja vabaduse kaitseks kõiki vajalikke meetmeid.
Seletuskirja kohaselt annab konventsioonist lahkumine Eesti Kaitseväele suurema paindlikkuse ning vabaduse valida relvasüsteeme ja -lahendusi, mida vajadusel kasutada. Ottawa konventsioonist taganemine jõustub kuus kuud pärast vastava teate esitamist tingimusel, et riik ei osale selle aja möödumise hetkel relvakonfliktis.
Keskkonnakomisjoni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (393 SE) sätestatakse seaduses keskkonnamüra sihtväärtuse osas õigusselgus ja kõrvaldatakse rakendamisel tekkinud probleemid.
Eelnõu lahendab õiguskantsleri viidatud probleemi, mille kohaselt ei selgu seadusest üheselt, millisel juhul tuleb rakendada müra sihtväärtust. Sellest aga võib sõltuda, kas mõnda kohta saab planeerida näiteks elamuid või hooneid, milles on nii äri- kui ka eluruume. Muudatus mõjutab eelkõige kinnisvaraarendajaid ja nende koostööd kohalike omavalitsuste kui planeeringu koostamise korraldajatega ning Terviseameti kui planeeringu kooskõlastajaga.
Euroopa Keskkonnaameti andmetel on Eestis kõrgetest keskkonnamüra tasemetest mõjutatud üle 300 000 inimese. Seletuskirja kohaselt aitab müra sihtväärtustest lähtumine tagada, et Eesti elanike mürast tingitud terviseriskid on ruumilisel planeerimisel minimeeritud.
Keskkonnakomisjon tegi eelnõusse teise lugemise eel muudatused, mis täpsustavad algset müra puudutavat regulatsiooni ning sõnastavad paremini müra sihtväärtuse sisu, olemuse ja rakendamise.
Esimene lugemine – kaheksa eelnõu
Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada liiklusseaduse muutmise eelnõu, mis annab kohalikele omavalitsustele õiguse piirata või keelata renditavate kergliikurite ja pisimopeedide kasutamist“ eelnõu (618 OE) eesmärk on, et valitsus töötaks välja ja esitaks parlamendile eelnõu, mis annab omavalitsustele õiguse oma territooriumil renditavate kergliikurite ja pisimopeedide kasutamist piirata või keelata. Esitajate sõnul võimaldaks see omavalitsustel paremini reguleerida liikluskoormust ja -ohutust ning vajadusel vähendada renditavate kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste liigset hulka tiheda liiklusega piirkondades ja kitsastel kõnniteedel.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõuga (615 SE) soovitakse tagada võrdsed keskkonnamõju hindamise alused olukorras, kus maismaatuulikute tehnilised parameetrid ehk kõrgus ja võimsus on jõudnud meretuulikute tasemele. Eelnõu kohaselt kehtestataks 20-kilomeetrine mõjuala kõikidele tuulikutele, mille kõrgus on vähemalt 250 meetrit, sõltumata sellest, kas need paiknevad merel või maismaal.
Isamaa fraktsiooni algatatud tööstusheite seaduse muutmise seaduse eelnõuga (628 SE) soovitakse kehtestada keskkonna kompleksloa taotlemise ja omamise kohustus ka taastuvenergia tootmisvõimsuste, näiteks tuuleparkide arendajatele ja käitajatele. Algatajate sõnul on viimastel aastatel algatatud taastuvenergia võimsuste arendamiseks Eestis väga palju planeeringuid, mistõttu tuleks nende mõju kohalikele elanikele ja keskkonnale senisest paremini hinnata.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikontrolli seaduse, erakonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (erakondade rahastamise kontrollorgan) eelnõuga (599 SE) soovitakse anda erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide rahastamise kontrolli ülesanne erakondade rahastamise järelevalve komisjonilt Riigikontrollile, et tagada erakondade tegevuse rahastamise üle professionaalsem kontroll.
Riigikogu liikme Kalle Grünthali algatatud rahvatervise seaduse muutmise seaduse eelnõu (617 SE) eesmärk on sätestada Eestis aastaringselt püsiv ajavöönd, sealhulgas lõpetada suvseajale üleminek. Algataja sõnul toob kellakeeramine rahvatervisele kaasa mitmeid negatiivseid mõjusid.
Isamaa fraktsiooni algatatud energiakandjate aktsiisitõusude kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõuga (627 SE) soovitakse kehtetuks tunnistada energiakandjate aktsiisitõusud, et kiire hinnatõusu olukorras mitte halvendada Eesti elanike majanduslikku kindlustatust ja ettevõtete konkurentsivõimet. Eelnõuga jäetaks ära vedelgaasi, diislikütuse, põlevkivikütteõli, maagaasi, mootorimaagaasi, elektrienergia, pliivaba bensiini ja teiste pliivaba bensiini aktsiisimääraga samaväärselt maksustatud kütuste aktsiisitõusud.
Riigikogu liikme Anastassia Kovalenko-Kõlvarti algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse (kergliikurite ja pisimopeedide regulatsioon) eelnõu (614 SE) annaks kohalikele omavalitsustele õiguse piirata oma territooriumil renditavate või üüritavate kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste arvu. Samuti annaks eelnõu omavalitsustele rohkem õigusi reguleerida koostööd rendiettevõtetega. Algataja sõnul vähendaksid muudatused kergliikuritega ja pisimopeedidega seotud õnnetuste arvu ning tagaksid sellise linnaruumi, kus oleks ohutu liigelda nii jalakäijatel kui ka jalgrataste, pisimopeedide ja kergliikuritega sõitjatel.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Andre Hanimäe, Jaak Aabi, Tanel Kiige ja Ester Karuse algatatud liiklusseaduse täiendamise seaduse eelnõuga (616 SE) soovitakse laiendada kohalike omavalitsuste võimalusi reguleerida linnaruumis kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste jagamist ja kasutamist. Selleks antaks eelnõuga omavalitsustele õigus kehtestada sõidukite piirarv, mille ettevõte võib tema territooriumil kasutusse anda, ning vanusepiirang, millest nooremale inimesele ei tohi ettevõte sõidukit kasutusse anda. Algatajate sõnul aitaksid muudatused kaasa paremale liiklusohutusele ja avaliku ruumi mõistlikule ja turvalisele kasutusele.
Komisjoni istung
Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: Riigikontrolli kontrolliaruanne „Haridusliku erivajadusega noorte kutseõpingute ja tööle siirdumise toetamine“, kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi kaasava hariduse valdkonna juht Jürgen Rakaselg ja nõunik Sandra Fomotškin, Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen, auditijuht Rauno Vinni ning audiitorid Triin Jõeleht ja Kristi Loide; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333).
Eesti lipu päev
Kell 7 – riigilipu piduliku heiskamise tseremoonial Kuberneri aias peavad kõne Riigikogu esimees Lauri Hussar ja Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei, õnnistussõnad ütleb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Ove Sander. Lipuheiskamist assisteerivad Kadrioru Saksa Gümnaasiumi ja Tallinna Prantsuse Lütseumi õpilased. Kuberneri aeda on üles rivistatud Vahipataljoni, Kaitseliidu, naiskodukaitse, noorkotkaste, kodutütarde, skautide, gaidide, koolide ning akadeemiliste organisatsioonide ja isamaaliste ühenduste liputoimkonnad. Mängib Sõjaväeorkester ning laulavad Eesti Naislaulu Seltsi ja koolide koorid. Lipupäevaga tähistatakse 141 aasta möödumist sinimustvalge lipu pühitsemisest Otepääl.
Kella 14–19 – huvilistel on võimalus külastada Pika Hermanni torni, ekskursioonid toimuvad igal pool- ja täistunnil. Tasuta pääsmeid sai soetada Fienta piletikeskkonnast (tänaseks otsa saanud) ning väikeses koguses ka lipupäeval elavas järjekorras Kuberneri aias. Gruppide suurus ja tasuta pääsmete arv on piiratud.
Sündmus
Kell 13 – Arenguseire Keskus tutvustab raportit „Kohalike avalike teenuste kättesaadavuse tulevik“, toimub veebiülekanne.
Välislähetused
1.–4. juuni
Riigikogu liige Raimond Kaljulaid osaleb Pariisi küberkogul (Paris Cyber Summit) Pariisis Prantsusmaal.
1.–7. juuni
Tiibeti toetusrühma liikmed Ester Karuse ja Tiit Maran osalevad üheksandal maailma parlamendiliikmete Tiibeti-teemalisel kogunemisel Tokyos Jaapanis.
2.–4. juuni
Riigikogu aseesimees Arvo Aller on Põhja- ja Baltimaade parlamentide juhtide ühisvisiidil Sarajevos Bosnias ja Hertsegoviinas.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee
Link uudisele: Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 4. juuniks