Kell 12 – infotund
Infotunnis osalevad siseminister peaministri ülesannetes Lauri Läänemets, välisminister Margus Tsahkna ja kultuuriminister Heidy Purga.
Kultuuriminister vastab Riigikogu liikmete küsimustele, mis puudutavad turismistrateegiat ja kultuuriasutuste rahastust. Siseminister peaministri ülesannetes vastab küsimustele, mis puudutavad Riigieelarve kokkuhoiu võimalusi, Kopli komandot ja majanduse valvureid. Välisminister vastab küsimustele Gruusia siseasjadesse sekkumise, välispoliitika ning Eesti ja Gruusia suhete kohta.
Kell 14 – täiskogu istung
Kolmas lugemine – neli eelnõu
Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kollektiivse esindushagi menetluse loomine) eelnõu (334 SE) kohaselt võetakse üle Euroopa Liidu direktiiv, millega soovitakse tarbijatele tagada kollektiivse esindushagi menetluse kättesaadavus liikmesriikides. Eesmärk on suurendada tarbijate usaldust, edendada ausat konkurentsi ja luua siseturul tegutsevatele ettevõtjatele võrdsemad võimalused. Tegu on Eesti õigusruumis uue võimalusega, kus kohtumenetluses saavad menetlustoiminguid teha pädevad asutused, mitte kahju kannatanud tarbijad.
Eelnõu järgi antakse kollektiivse esindushagi esitamise õigus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Finantsinspektsioonile ning Andmekaitse Inspektsioonile, samuti teistele pädevatele üksustele, kes kantakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi peetavasse nimekirja. Peale selle võib hagi esitamise õiguse anda kohus.
Teiseks lugemiseks viis õiguskomisjon eelnõusse muudatuse, millega seatakse kollektiivsele esindushagile minimaalne nõudega ühinenud tarbijate arv – 10 inimest, kui kohtusse pöördub tarbijaühendus, ja 20 inimest, kui hagiavalduse esitab riigiasutus. Lisaks tegi komisjon eelnõusse täpsustuse, et oleks üheselt selge, et kollektiivse esindushagi menetlust kohaldatakse üksnes füüsiliste isikute kollektiivsete huvide rikkumise korral. Veel nähakse ette, et kollektiivse esindushagi menetluses tehtud lahendid tehakse avalikult teatavaks, kuna nende vastu on suure tarbijate arvu tõttu avalik huvi.
Piiriülese kollektiivse esindushagi saab esitada Euroopa Komisjoni peetavas nimekirjas olev pädev asutus või organisatsioon, mille on nimetanud Euroopa Liidu liikmesriik.
Riigikogu liikmete Lauri Hussari, Toomas Kivimägi ja Arvo Alleri ning Eesti 200, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Eesti Reformierakonna ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (545 SE).
Eelnõu näeb ette langetada Riigikogu liikmete tööga seotud kulude hüvitamise ülempiir 30 protsendilt 25 protsendile Riigikogu liikmete ametipalgast, mis on praegu 5979,95 eurot. Riigikogu liikmete palk muutub iga aasta 1. aprillil indekseerimise tulemusel.
Eelnõuga kavandatud muudatuse tulemusel on riigil võimalik aastas kokku hoida ligikaudu 400 000 eurot. Eelnõu algatajate hinnangul on Riigikogu liikme tööga seotud kulude hüvitamise piirmäära vähendamine kuuendiku võrra mõistlik ning sellega ei kannata Riigikogu XV koosseisu töö. Tööga seotud kulud hüvitatakse kuludokumentide alusel.
Vastuvõtmise korral on seadus kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2025.
Valitsuse algatatud maapõueseaduse täiendamise seaduse eelnõuga (435 SE) peatatakse 2026. aasta 1. jaanuarini uute põlevkivi kaevandamislubade menetlused.
Seletuskirja kohaselt tuleb loamenetlused ajutiselt peatada, kuni on selgitatud välja põlevkivi kaevandamise ja kasutamise kliimamõju, meetmed, mis aitavad Eesti kliimaeesmärke saavutada, ning põlevkivi kasutamise vajadused ja võimalused. Põlevkiviettevõtete praegust tegevust loamenetluste peatamine ei piira.
Erandid on eelnõu kohaselt lubatud, kui soovitakse laiendada olemasoleva kaevandusega piirnevale alale ja selleks on luba juba olemas. Samuti ei pikenda riik 2026. aastani laiendatavate alade lubade kehtivusaega. Erandid tehakse vaid juhul, kui see aitab põlevkivi maapõuest otstarbekamalt kätte saada ja teha seda keskkonnanõuetele vastavalt.
Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (497 SE) võetakse üle direktiiv, mille eesmärk on tugevdada Euroopa Liidu kodanike konsulaarkaitse koostööd kolmandates riikides, kus liikmesriik ei ole ise esindatud.
Eelnõuga võetakse üle kolmandates riikides esindamata ELi kodanikele tagasipöördumistunnistuse andmise tingimused ja kord. ELi tagasipöördumistunnistus on üheks reisiks välja antav dokument, mis võimaldab inimesel naasta koju, kui tema dokumendid on reisil olles kadunud, varastatud või hävinud.
Lisaks hakatakse eelnõu kohaselt ELi tagasipöördumistunnistust andma Eesti kodanikele ja välismaalastele, kes elavad Eestis elamisloa alusel ning kel on välismaalase pass, ajutine või pagulase reisidokument või kes võetakse riiki tagasi välislepingu alusel. Neil juhtudel hakkab uus tunnistus asendama senist tagasipöördumistunnistust ja tagasipöördumise luba.
Pärast Eestisse jõudmist tuleb tagasipöördumistunnistus tagastada Politsei- ja Piirivalveametile, kes edastab selle hävitamiseks Välisministeeriumile. Tagastatud tunnistuste üle arvestuse pidamiseks ja menetluse tõhustamiseks võib Välisministeerium nende andmeid töödelda konsulaarametniku ametitoimingute ja diplomaatiliste passide andmekogus.
Teine lugemine – kaks eelnõu
Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas“ eelnõu (542 OE), mille kohaselt annab Riigikogu nõusoleku suurendada Eesti osalust Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas 403 sissemakstava aktsia võrra koguväärtuses 4 030 000 eurot, mis tuleb pangale tasuda viie aasta jooksul.
Otsuse rakendamine toob Eestile kaasa märgitud aktsiate eest tasumise kohustuse summas 4 030 000 eurot võrdsete osamaksetena aastatel 2025–2029. Kokku emiteerib pank 400 000 sissemakstavat aktsiat nominaalväärtuses neli miljardit eurot.
Panga sissemakstava kapitali suurendamise eesmärk on tugevdada panga toetust Ukrainale nii Venemaa agressiooni ajal kui ka hiljem riigi taastamisel. Panga hinnangu kohaselt võib nende investeeringute maht Ukrainas kasvada 2027.–2032. aastal kolme miljardi euroni aastas. Alates sõja algusest on pank Ukrainasse investeerinud üle 4,5 miljardi euro.
Valitsuse algatatud täiskasvanute koolituse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (465 SE) sätestatakse mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimise alused ja tehakse muudatusi, et tõsta täienduskoolituse kvaliteeti.
Eelnõuga täiendatakse täiskasvanute koolituse seadust mikrokvalifikatsioonide regulatsiooniga, milles defineeritakse mikrokvalifikatsiooni mõiste, kehtestatakse õppe maht, määratakse kindlaks läbiviijad ning kehtestatakse nõuded mikrokvalifikatsioonitunnistusele.
Eelnõu järgi on mikrokvalifikatsiooniõppe maht viis kuni 30 ainepunkti ja õppe lõpetanule antakse mikrokvalifikatsioonitunnistus, mis kantakse Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS).
Kõrgkoolid võivad enda pakutud mikrokvalifikatsiooni nimetada ka mikrokraadiks, kui mikrokraadi õppekava mahust vähemalt poole moodustavad tasemeõppe õppeained. Õppijal on võimalik õpinguid jätkates taotleda mikrokraadi arvestamist formaalõppes.
Mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimise nõudeid hakatakse eelnõu järgi rakendama 2025. aasta 1. septembrist.
Esimene lugemine – kaks eelnõu
Valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse (haiglaerand) eelnõu (532 SE) esitatakse haiglaerandi korras valmistatavate ravimite parema kättesaadavuse tagamiseks. Haiglaerand tähendab erandkorras uudse ravimi, näiteks geeniteraapia, valmistamist ja kasutamist konkreetse patsiendi raviks, kui tavapärane müügiloaga ravim ei ole kättesaadav või puudub sobiv kliiniline uuring. 2022. aastal kehtestati haiglaerandi regulatsioon, mis seab ranged piirangud, kuid praktikas on ilmnenud vajadus nende leevendamiseks. Eelnõuga soovitakse muuta haiglaerandi tingimusi, lubades uudsete ravimite valmistamist laiemale patsientide ringile ning kaotades piirangu valmistajate ja patsientide arvule. Samuti vähendatakse halduskoormust ja lühendatakse loa väljastamise tähtaegu. Haiglaerand soodustab haruldaste haigustega patsientide ravivõimalusi ning toetab innovatsiooni ja kõrgtehnoloogiliste ravimeetodite arendamist.
Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse, keskkonnatasude seaduse ning planeerimisseaduse muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu (541 SE) eesmärk on soodustada taastuvenergia kasutuselevõttu. Muudatusega reguleeritakse riigi eriplaneeringu menetluse muudatuste rakendumist pooleliolevatele menetlustele ning see mõjutab peamiselt riigi eriplaneeringu koostamise korraldajaid. Eelnõu muudatuste eesmärk on täpsustada tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksmise sätteid, et tagada õigusselgus ning tasu õiglases määras maksmine ja jaotamine elanikele ning anda kohalikele omavalitsustele suurem paindlikkus tasu maksmise üksikasjade üle otsustamisel. Selleks täpsustatakse tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksmise algust, milleks on tuuleelektrijaama ehitamise ja tuuleenergiast elektrienergia tootmise alustamise aeg. Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasule kehtestatakse vahemaksuperiood. Vahemaksuperiood on ajavahemik, mil tuuleelektrijaam juba toodab tuuleenergiast elektrienergiat, kuid tuuleelektrijaamal ei ole veel kasutusluba. Uue tasuperioodi jooksul makstakse tasu 70 protsenti tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust. Muudatustega täpsustatakse KOVi poolt elanikele makstava tasu sätteid, arvestades praktikas tekkinud küsimusi. Eelnõuga seotakse KOVi määra kehtestamine lahti eelarveaasta algusest. Edaspidi jõustub KOVi määr kuus kuud pärast vastuvõtmist.
Muudatustega täpsustatakse ka elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksmise aluseid. Eelnõu muudatuste eesmärk on hõlbustada riigi eriplaneeringute ja tuuleparki kavandavate kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute menetlemist ning tagada selle protsessi õigusselgus. Selleks täpsustatakse kehtivaid riigi eriplaneeringu ja tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise rahastamise üleandmise sätteid ning riigi eriplaneeringu ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise menetlusnorme. Samuti muudetakse riigi eriplaneeringu, sh asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostööd ning kaasamist puudutavaid menetlusnorme.
Sündmused
Kell 11 – Riigikogu esimees Lauri Hussar avab Hiiumaa Maitse laada (Riigikogu vestibüül).
Kell 15 – Riigikogu liikmed Pipi-Liis Siemann, Priit Lomp ja Maido Ruusmann osalevad Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Kas kohalike teenuste arengu võti peitub omavalitsuste koostöös?“. Täpsem info ja registreerumine.
Kell 18 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Taipei Riia esinduse juhi Andrew Leega.
Välislähetused
15.–19. detsember
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali viibib United for Ukraine (U4U) parlamentaarse võrgustiku visiidil Washingtonis Ameerika Ühendriikides.
17.–19. detsember
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross osaleb ENPA raportööri ja monitooringukomisjoni liikmena monitooringu kohtumistel Budapestis ja Debrecenis Ungaris.
18.-19. detsember
Riigikogu liige Martin Helme osaleb Euroopa Patriootide partei juhtide ülemkogul Brüsselis Belgias.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
maris.meiessaar@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee
Link uudisele: Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 18. detsembriks