Kell 10 – täiskogu istung
Kolmas lugemine – kolm eelnõu
Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (466 SE) luuakse lahendus, mis võimaldab rakendada Euroopa Liidu grupierandeid ka riigisiseses konkurentsiõiguses.
Grupierandid on üks enim kasutatavaid ELi konkurentsiõiguse töövahendeid. Grupieranditega on hõlmatud suur hulk kaubandustegevuses levinud lepingutüüpe, millel hoolimata konkurentsi kahjustavatest sätetest on tarbijatele ja majandusele positiivne mõju. Euroopa Komisjoni kehtestatud grupierandid kohalduvad Eesti ettevõtjate suhtes juhul, kui nende kokkulepetel on mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele.
Pakutava lahenduse puhul on tegu nii-öelda hübriidlahendusega, kus ühest küljest muutuvad ELi grupierandid riigisiseses konkurentsiõiguses sisuliselt vahetult kohaldatavaks, kuid teisest küljest on riigisiseselt jäetud võimalus need grupierandid eelnevalt üle vaadata ja anda siseriikliku määrusega kinnitus, et need grupierandid on Eesti õiguskorrale sobivad ja vajalikud, samuti sätestada vajadusel siseriikliku õiguse jaoks erisused. Samuti on jäetud võimalus kehtestada valitsuse määrusega ka riigisiseseid grupierandeid.
See lahendus võimaldab tagada õiguskindluse ja tõhusa konkurentsijärelevalve, vähendades samal ajal haldus- ja bürokraatlikku koormust. Samuti aitab see suurendada ettevõtjate õiguskindlust ja hoida kokku õigusnõustamisega seotud kulusid.
Täiendatud regulatsioon ei mõjuta praegust konkurentsiolukorda. Eestis kehtib hetkel üks valitsuse määrusega kehtestatud vertikaalseid kokkuleppeid puudutav grupierand. Muudatuse tulemusena hakkab siseriiklikus konkurentsiõiguses kehtima kuus grupierandit, millest kaks on seni üle võtmata grupierandid, mis puudutavad raudtee-, maantee- ja siseveetranspordi ning tehnosiirde kokkuleppeid.
Teisel lugemisel tehtud muudatustega täpsustati eelnõus volitusnormi sõnastust ja sooviti jääda kehtiva korra juurde, mille kohaselt kehtestab siseriikliku määruse valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. Samuti täpsustati Konkurentsiameti ELi grupierandite määrustest tulenevaid õigusi ja nähti ette, et grupieranditega seotud muudatused jõustuvad tuleva aasta 1. jaanuaril.
Valitsuse algatatud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (475 SE) kohaselt tuleb ametiasutustel märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastata senise 30 asemel 15 päevaga.
Eelnõu kohaselt jääb kehtima põhimõte, et märgukirjale või selgitustaotlusele peab vastama viivitamata, kuid lüheneb maksimaalne aeg, mille jooksul tuleb seda teha. Praegu tuleb pöörduja küsimusele vastata kuni 30, eelnõu kohaselt aga mitte hiljem kui 15 kalendripäeva jooksul alates selle registreerimisest. Keerulisemate pöördumiste puhul, mis nõuavad vastamiseks lisaaega, jääb võimalus pikendada vastamise tähtaega kuni kahe kuuni, et tagada vastuste põhjalikkus ja kvaliteet. Tähtaja pikendamisest ja selle põhjusest tuleb märgukirja või selgitustaotluse esitajat teavitada.
Eelnõuga soovitakse kiirendada vastamist inimeste märgukirjadele ja selgitustaotlustele, mis käsitlevad näiteks asutuste töökorraldust, valdkonna arengu kujundamist, avaliku elu või riigivalitsemisega seotud infot, aga ka asutuse välja töötatud õigusakte ja eelnõusid. Muudatus puudutab põhiliselt riigi- ja omavalitsusasutusi, kuid märgukirja või selgitustaotluse adressaadiks võib olla ka mittetulundusühing, sihtasutus, füüsilisest isikust ettevõtja ja äriühing, kui teave puudutab riigi või omavalitsuse eelarvevahendite kasutamist.
Teise lugemise käigus täiendati eelnõu sättega, mis võimaldab märgukirjale või selgitustaotlusele vastamisest loobuda, kui inimese samasisulisele pöördumisele on viimase aasta jooksul juba vastatud ja vajadus teavet uuesti saada pole põhjendatud. Samuti võimaldab säte pöördumisele vastamata jätta, kui inimene ilmselgelt kuritarvitab pöördumise õigust.
Majanduskomisjoni algatatud meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõuga (526 SE) vähendatakse 2025. aastal veeteetasu määra, et säilitada kaupade ja reisijate rahvusvaheline vedu merel.
Eelnõuga langetatakse järgmise aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini kõikidele Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenevatele laevadele veeteetasu 14 protsendi võrra. Muudatuse eesmärk on jätkata rahvusvahelise meretranspordi toetamist ning motiveerida kaubasaatjaid võimalusel suunama oma kaubavooge läbi Eesti sadamate. Tänavu on veeteetasu vähendatud 15 protsenti.
Eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole merendus- ja logistikasektor täielikult taastunud COVID-19 pandeemiast, mis tingis alates 2020. aasta algusest märkimisväärse reisijate- ja kaubavahetuse languse veeteedel ja Eesti sadamates. Lisaks vähenesid Eesti meretranspordi ja sadamate kaubamahud 2023. aastal, eelkõige seoses Ukraina-vastase sõja ja sellest tulenevalt Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonidega Venemaalt pärit kauba veole. Kaubamahtude vähenemine on jätkunud ka sel aastal.
Teine lugemine – üks eelnõu
Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (427 SE) eesmärk on parandada abivajavate laste märkamist ja abistamist ning saada juurde hooldusperesid.
Kuigi kõigil on kohustus anda abivajavast lapsest kohalikule omavalitsusele teada, jõuavad paljud juhtumid lastekaitse vaatevälja liiga hilja. Seetõttu suurendatakse lastega töötavate inimeste rolli abivajavate laste märkamisel. Eelnõus nimetatakse spetsialistid, näiteks õpetajad, treenerid ja arstid, kellel on eriline hoolsuskohustus lapse abivajadust märgata ja sellest omavalitsuse lastekaitsetöötajat teavitada. Eelnõuga täpsustatakse ka omavalitsuse ja Sotsiaalkindlustusameti õigust töödelda lastekaitseülesannete täitmisel isikuandmeid.
Eelnõuga suurendatakse tuge hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele, kes on võtnud enda perekonda kasvama teisest perest pärit lapse, ning kehtestatakse perepõhise asendushoolduse tugiteenuste sisu, korraldus, maht ja rahastamine.
Samuti luuakse eelnõuga võimalus edastada omavalitsusele varakult automaatselt infosüsteemide kaudu teave laste kohta, kes vajavad püsivat tuge oma terviseseisundi tõttu. Selliste terviseseisundite loetelu kehtestatakse määrusega, kuid esialgse kokkuleppe kohaselt on need mõlema silma pimedus, vähidiagnoos, harvikhaigus, tserebraalparalüüs ja vaimne alaareng. Muudatuse eesmärk on lõimida lapsele ja perele pakutavad tervise- ja sotsiaalteenused, et kergendada lapsevanema koormust. Lapsest info saamisel tekib omavalitsusel ja Sotsiaalkindlustusametil kohustus perele toetusmeetmeid pakkuda ilma selleta, et lapsevanem või eestkostja peaks ise abi taotlema.
Riigikogu katkestas eelnõu teise lugemise 10. oktoobril, kuna täiskogus tekkis segadus küsimuses, kas lastega töötamise piirangu ümberhindamise taotluse rahuldamisega võib kaasneda olukord, kus karistuse kustumisel saavad lastega töötada ka need, kes kujutavad laste turvalisusele vahetut ohtu. Kuna sotsiaalkomisjon sai teise lugemise katkestamise järel kinnituse, et eelnõu ei loo siiski lastega töötamise piirangu ümberhindamiseks ühtki uut alust, siis teise lugemise jätkamiseks muudatusettepanekuid eelnõusse ei tehtud.
Esimene lugemine – üks eelnõu
Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas“ eelnõu (542 OE) kohaselt annab Riigikogu nõusoleku suurendada Eesti osalust Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas 403 sissemakstava aktsia võrra koguväärtuses 4 030 000 eurot, mis tuleb pangale tasuda viie aasta jooksul.
Otsuse rakendamine toob Eestile kaasa märgitud aktsiate eest tasumise kohustuse summas 4 030 000 eurot võrdsete osamaksetena aastatel 2025–2029. Kokku emiteerib pank 400 000 sissemakstavat aktsiat nominaalväärtuses neli miljardit eurot.
Panga sissemakstava kapitali suurendamise eesmärk on tugevdada panga toetust Ukrainale nii Venemaa agressiooni ajal kui ka hiljem riigi taastamisel. Panga hinnangu kohaselt võib nende investeeringute maht Ukrainas kasvada 2027.–2032. aastal kolme miljardi euroni aastas. Alates sõja algusest on pank Ukrainasse investeerinud üle 4,5 miljardi euro.
Kell 14 – komisjonide istungid
Keskkonnakomisjonis – arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad ELi ülese 2040. aasta kliimaeesmärgi kohta, kutsutud Kliimaministeeriumi, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Keskkonnaühenduste Koja, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu, Eesti Keemiatööstuse Liidu, Eesti Energia, Eesti Elektritööstuse Liidu, Tallinna Lennujaama, Eesti Turbaliidu, Viru Keemia Grupi, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni ning Asutajate Seltsi esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (Riigikogu konverentsisaal);
kultuurikomisjonis – täiskasvanute koolituse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (465 SE), kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi ja kaasatute esindajad; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa kõrghariduspaketi kohta, kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad (ruum L333);
maaelukomisjoni väljasõiduistungil – kell 13: Maaelu Teadmuskeskuse külastus;
majanduskomisjonis – konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (384 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi esindajad; raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (516 SE), kutsutud Rahandusministeeriumi esindajad;
põhiseaduskomisjonis – isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (497 SE), kutsutud Välisministeeriumi esindaja; Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (523 SE) ning õiguskantsleri seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (524 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi esindajad; Riigikogu liikme staatuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (545 SE); Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (528 SE); Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (505 SE);
rahanduskomisjonis – riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (520 SE); riigieelarve seaduse Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimise seaduse eelnõu (525 SE); 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (517 SE), kutsutud haridus- ja teadusminister Kristina Kallas;
riigikaitsekomisjoni väljasõiduistungil – riigi kaitsetegevuse kava, osalevad Riigikantselei esindajad (Riigikantselei);
sotsiaalkomisjonis – ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (501 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu esindajad ning Riigikogu liige Riina Solman; kollektiivne pöördumine „Iga laps on oluline“.
Sündmus
Kell 15.30 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali kohtub projekti „Ukraina ELi lõimumise toetamine“ raames Ukraina kõrgemate riigiametnikega.
Välislähetused
2.–8. detsember
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (3.–8. detsember) ja liige Eerik-Niiles Kross (2.–7. detsember) ning Riigikogu liige Mati Raidma (2.–6. detsember) osalevad iga-aastasel parlamentaarsel luure- ja julgeolekufoorumil Washingtonis Ameerika Ühendriikides.
3.–4. detsember
Põhiseaduskomisjoni liige Kalle Laanet osaleb Euroopa Liidu parlamentidevahelisel komisjonide kohtumisel „E-õigus: õppetunnid riiklike vaatenurkade põhjal“ Brüsselis Belgias.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee
Link uudisele: Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 3. detsembriks