Kell 12 – infotund
Infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, majandus- ja taristuminister Riina Sikkut kaitseminister ning rahandusminister Annely Akkermann.
Peaminister vastab Riigikogu liikmete küsimustele, mis puudutavad riigi olukorda, toidukorvi maksumust ja inimeste ostujõu langust, arengumaade rahalist toetamist rohepöördes, energiakandjate hinnatõusu leevendamist, pedofiiliat, Eesti kaitsevõimet, riigi rahandust, põlevkivienergeetikat, Estonia uurimise rahastamist ning e-valimiste turvalisust.
Kell 14 – täiskogu istung
Kolmas lugemine – 10 eelnõu
Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (625 SE), mille kohaselt saavad tööandjad võimaluse sõlmida töötutega senisest enam lühiajalisi töölepinguid, mis tagavad töötegijaile töövõtu- ja käsunduslepingutest suurema kaitse.
Kehtiv kord võimaldab tähtajalist töölepingut sõlmida järjestikku, see tähendab väiksema kui kahekuulise vahega, maksimaalselt kaks korda või ühe korra pikendada. Piirava regulatsiooni tõttu võivad tööandjad sõlmida töölepingu asemel muu võlaõigusliku, näiteks käsundus- või töövõtulepingu. Sel juhul jääb aga töötaja ilma tööõiguslikust kaitsest, näiteks ei kohaldata tööaja piiranguid, töötasu alammäära, puhkuse ega tööohutuse nõudeid.
Eelnõu lubab sõlmida kuni kaheksapäevaseid tähtajalisi töölepinguid kuue kuu jooksul piiramatult, ent peab arvestama, et kui sõlmida uus tähtajaline tööleping pärast kuuekuulist perioodi, siis muutub leping tähtajatuks.
Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ning täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse täiendamise seaduse eelnõu (648 SE), mille eesmärk on muuta elatisnõuete sissenõudmise kord efektiivsemaks.
Eelnõuga nähakse ette regulatsioon, mis võimaldab edaspidi anda kohtutäiturile sundtäitmiseks ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid elatisnõudeid. Muudatusega täpsustakse elatise sissenõudja õigust allutada elatise maksmine kohtutäituri pidevale kontrollile juhul, kui elatise maksmiseks kohustatud isik elatist vabatahtlikult ei maksa.
Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (677 SE), millega viiakse loomkatseprojekti loataotluste menetlemine koos katseloomade kaitse ülesannetega Maaeluministeeriumist Põllumajandus- ja Toiduametisse, kes hakkab lube väljastama vastava hindamiskomisjoni ettepanekul. Eelnõuga täpsustatakse ka loomkatseprojekti mittetehnilise kokkuvõtte avaldamise ja järelhindamise korda.
Valitsuse algatatud päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (678 SE) peamine eesmärk on suurendada siseturvalisust ja ohutust. Eelnõus pakutud muudatused puudutavad peamiselt demineerimise ja tuleohutuse valdkonda ning Häirekeskuse rolli asutuse teenuste arendamisel ja teenuste kvaliteedi tagamisel. Päästeametil võimaldatakse kaasata demineerimistööle vajalike teadmiste ja oskustega vabatahtlikke, et tagada demineerimistöö toimepidevus ressursimahukate sündmuste ja kriiside lahendamiseks. Jutt käib aastas umbes 20 abidemineerijast, kellele kehtestatakse ka kutsesobivusnõuded. Häirekeskusele antakse eelnõuga õigus kasutada hädaabiteadete ja abi- ja infoteadete andmekogusse kantud isikute kontaktandmeid, et saada hädaabinumbrile helistajalt või lühisõnumi saatjalt tagasisidet temale osutatud teenusega rahulolu kohta. Tuleohutusmuudatused on peaasjalikult seotud küttesüsteemide korrashoiu andmete avalikustamise ja veevõtukohtade regulatsiooniga. Samuti antakse eelnõuga Päästeametile õigus isiku nõusolekul kasutada tema päästeinfosüsteemi kantud kontaktandmeid, et saata Päästeameti tegevusega seotud teavitusi, näiteks järgmise korstnapühkimise aeg ja tuletõrje veevõtukohast vee kasutamine.
Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (705 SE), millega lükatakse aastatel 2023–2026 aset leidma pidanud aktsiisitõusud aasta võrra edasi. Aktsiisimäärade kriisieelne tase saavutatakse 2027. aastal.
- aasta 1. maist langetati kaheks aastaks elektri ja teatud kütuste aktsiisimääri, et leevendada koroonaviiruse levikust tingitud kriisi mõju kütusetarbijatele ja kergendada majanduslikku toimetulekut. 2021. aasta lõpus vastu võetud seadusega nähti ette alates 2023. aasta 1. maist nelja-aastane kütuse- ja elektriaktsiiside lauge taastamine kriisieelsele tasemele.
Eelnõu kohaselt saavad põllumajandussektor ja põlevkivikaevandused kuni 2024. aasta 30. aprillini kasutada eriotstarbelist diislikütust Euroopa Liidu miinimummäära tasemel, mis on 21 eurot 1000 liitri kohta. Alates 2024. aasta 1. maist tõuseb põllumajandussektorile eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär 107 eurole 1000 liitri kohta ning põlevkivikaevandused saavad kasutada vaid tavamääraga maksustatud diislikütust.
Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (706 SE), millega tõstetakse tulumaksuvaba tulu 500 eurolt 654 eurole kuus. Muudatusest võidab umbes 368 000 inimest ehk 56 protsenti tööealistest elanikest. Enim ehk ligi 370 eurot aastas võidavad maksuvaba tulu alammäära muutmisest need, kes teenivad 654–1200 eurot kuus.
Muudatus ei puuduta vanaduspensioni saajaid, kellele hakkab 1. jaanuarist kehtima maksuvaba tulu keskmise vanaduspensioni ulatuses ja kelle tulule regresseeruva maksuvaba tulu süsteem ei kohaldu. Keskmine vanaduspension on 2023. aastal prognoosi järgi 704 eurot.
Samuti pikendatakse eelnõuga juriidiliste isikute võimalust teha tulumaksuvabalt annetusi ja kingitusi Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamiseks ning humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks. Tulumaksuvabalt saab järgmise aasta lõpuni annetusi teha MTÜ-le Eesti Pagulasabi, MTÜ-le Mondo, Ukraina Kultuurikeskusele, Riigikaitse Edendamise Sihtasutusele, Eesti Punasele Ristile, Päästeliidule ja Tallinna Vanalinna Rotary Klubile.
Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu (707 SE), millega kiirendatakse kogumispensioni maksete peatamise ajal 1. juulist 2020 kuni 31. augustini 2021 tegemata jäänud neljaprotsendiliste maksete kompenseerimist, mis teise sambasse jääjatele pidi esialgu toimuma 2023. ja 2024. aasta jaanuaris. Algselt planeeritud kahe aasta asemel viiakse maksete kompenseerimine läbi kogu ulatuses ühel aastal – 2023. aasta jaanuaris.
Kompenseeritavad summad arvutatakse vastavalt tegelikele sissemaksetele, kuid nende lõplik suurus selgub 2023. aasta jaanuari alguses, mil on teada kohustuslike pensionifondide keskmine tootlus perioodil 2020. aasta 1. juulist kuni 2022. aasta 31. detsembrini. Kui keskmine tootlus on positiivne, suurendatakse selle võrra pensionikogujatele kompenseeritavaid summasid. Kompenseeritavad summad eraldatakse jaanuaris ja selle arvelt lastakse pensionikogujatele välja täiendavad pensionifondi osakud.
Kultuurikomisjoni algatatud Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu (720 SE), mis võimaldab Eesti Kultuurkapitalil toetada ühel ajal kahe asemel mitme riiklikult tähtsa kultuuriehitise valmimist. Eelnõuga sätestatakse, et pingereas järgmise kultuuriehitise toetamine ei või mõjutada eespool oleva objekti valmimist.
Eelnõu järgi on võimalik toetada pingereas tagapool asuvat objekti varem kui eespool asuvat objekti, kui pingereas eespool oleva objekti ettevalmistus ei võimalda toetust eraldada. Pingereas tagapool asuva objekti rahastamise eeldus on, et see ei mõjuta eespool oleva objekti valmimist ehk Kultuurkapitalil on valmisolek ja võimalus asuda toetama ka eespool olevat kultuuriehitist.
Majanduskomisjoni algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE) annab kohalike omavalitsuste ametiasutustele ja nende hallatavatele asutustele võimaluse osta elektrimüüjalt kuni 2026. aasta 30. aprillini elektrit Konkurentsiameti reguleeritud hinnaga ehk universaalteenusena.
Universaalteenuse kasutamiseks tuleb asutusel sõlmida universaalteenuse müüjaga uus hankeleping. Olemasoleva lepingu ennetähtaegse lõpetamise puhul tuleb vajadusel tasuda lepingut sõlmides kokku lepitud leppetrahv. Eelnõu teise lugemise käigus loobuti kavatsusest kehtestada kohalike omavalitsuste hallatavatele asutustele universaalteenuse raames elektrienergia tarbimise mahupiirang üks gigavatt-tund aastas.
Riigikogu on juba varem kehtestanud universaalteenuse regulatsiooni kodutarbijatele ning mikro- ja väikeettevõtjatele, füüsilisest isikust ettevõtjatele, mittetulundusühingutele, sihtasutustele ja isikutele, kes vahendavad elektrit universaalteenuse tarbijaile.
Valitsuse algatatud 2022. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (685 SE), millega muudetakse kulude jaotust programmide tegevuste lõikes ning vahendite jaotust kulude ja investeeringute vahel. Vastavalt riigieelarve seadusele võib valitsus algatada riigieelarve muutmise seaduse eelnõu vahendite kogumahtu muutmata hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu.
Teine lugemine – kaheksa eelnõu
Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Norra Kuningriigi valitsuse vahelise investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõuga (646 SE) sõlmitava kokkuleppe eesmärk on lõpetada kahepoolne investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse leping Norraga. Lepingu lõpetamine on vajalik, et tagada Euroopa Liidu õigusaktidest ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingust tulenevalt kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide ja Norra investorite võrdne kohtlemine.
Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu (659 SE), millega luuakse õiguslik alus elanikkonna operatiivse ja asukohapõhise ohuteavituse süsteemi kasutusele võtmiseks.
Asukohapõhine ohuteavitus võimaldab saata inimestele juhiseid kriisiolukordades, näiteks keemiaõnnetuse, relvastatud rünnaku, plahvatusohu, metsatulekahju või muu ohu korral käitumiseks. Ohtude korral, mis on varakult tuvastatavad, annab varajase hoiatuse olemasolu võimaluse hoida ära raskeid tagajärgi, näiteks laadida telefoniakusid, tankida kütust, varuda joogivett ja toitu, vältida ohtlikesse kohtadesse minekut, varjuda või evakueeruda. Kui praegu saadab sideettevõtja ohuteavituse kõigile oma klientidele ja SMSi rändlusteenuse kasutajatele sõltumata sellest, kus inimene viibib, siis edaspidi tekib võimalus saata ohuteavitusi vaid konkreetses ohupiirkonnas viibivatele inimestele.
Valitsuse algatatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (641 SE) muudatused lahendavad praktikas kerkinud probleeme korteriomandeid ja korteriühistuid puudutavates küsimustes. Eelnõu näeb ette, et korteriomandite moodustamise tehing kinnisasja omaniku poolt peab edaspidi olema notariaalselt tõendatud. Kehtiva õiguse järgi on näiteks arendajal võimalik esitada korteriomandite moodustamise avaldus kinnistuportaalis, tulevikus tuleb selline tehing tõestada notariaalselt. Muudatusega võimaldatakse kuni kümne korteriga korteriühistutel teha raamatupidamist kassapõhiselt. Kaob kohustus esitada majandusaasta aruanne. Muudatus ei kohaldu korteriühistutele, millel on valitseja. Lisaks antakse kohalikele omavalitsustele võimalus moodustada korteriomandite ja korteriühistut puudutavate vaidluste jaoks lepitusorgan, mis tegutseb lepitusseaduse alusel. Kuna kohtuvaidlused võivad kesta kaua ning olla kulukad, on lepitusorgan kiirem ja soodsam võimalus vaidluste lahendamiseks.
Valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (äriühingute piiriülene liikumine) eelnõu (713 SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle äriühingute piiriülest ümberkujundamist, ühinemist ja jagunemist reguleeriv ELi direktiiv. 2019. aastal vastu võetud direktiiv avardab äriühingute võimalusi ELi ühtsel siseturul ning soodustab majanduskasvu ja konkurentsi.
Kui osaühingute ja aktsiaseltside piiriülene ühinemine on võimalik ka praegu, siis eelnõuga lisatakse uute võimalustena piiriülene jagunemine ja piiriülene ümberkujundamine. Samal ajal muudetakse rangemaks kontrolli piiriülese liikumise tingimuste üle, näiteks ei ole see võimalik, kui äriühingu suhtes on algatatud saneerimis-, pankroti- või kriminaalmenetlus. Oluliselt täiendatakse ka osanike, aktsionäride, võlausaldajate ja töötajate huvide kaitse norme, sealhulgas on edaspidi paremini tagatud töötajate kaasatus ja osalus äriühingu piiriüleses liikumises.
Ühtlasi täieneb eelnõuga registripidaja kontrollikohustus piiriülese liikumise tõendi väljaandmisel. Registripidaja peab senisest laiemalt jälgima piiriülese liikumise motiive, samuti lisandub kohustus teha tõendi väljaandmisel koostööd teise asutustega, et minimeerida piiriülese liikumise kasutamist pahatahtlikel või kuritegelikel eesmärkidel.
Valitsuse algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (represseeritute ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijate toetuse suurendamine) eelnõu (698 SE) näeb ette suurendada represseeritutele ja represseeritutega võrdsustatud isikutele, samuti Eestist sunniviisiliselt Tšernobõli tuumakatastroofi tagajärgede likvideerimisele saadetud isikutele makstavat toetust 230 eurolt 292 euroni kalendriaastas. Senine toetus suuruses 230 eurot kehtib 2018. aastast. Arvestades vahepeal toimunud tarbijahinna muutumist ja elukalliduse tõusu tuleb toetust tõsta. Hinnanguliselt on toetuse saajaid 2023. aastal vähem kui 8000 inimest.
Valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (701 SE), millega tunnistatakse meditsiiniseadme seaduses kehtetuks sätted, mis kuuluvad ELi määruste reguleerimisalasse, kuna ELi õigusega on loodud meditsiiniseadmete regulatsiooni uus raamistik ja valdkonda seni reguleerinud direktiivid tunnistatud kehtetuks.
ELi määrustega on kehtestatud meditsiiniseadmete suhtes ühtlustatud ja senisest rangemad kvaliteedi- ja ohutusnõuded, et lahendada selliste seadmetega seotud üldisi ohutusprobleeme. Eelnõu täpsustab määruste rakendamisel ettevõtjate, meditsiiniseadme kasutajate ning Terviseameti õigusi ja ülesandeid.
Muu hulgas lisatakse eelnõuga levitajatele kohustus teatada meditsiiniseadmete süsteemi, protseduuripaketi või suurema riskiga in vitro diagnostikameditsiiniseadme esmakordsest levitamisest Eestis. See toob ettevõtjatele kaasa täiendava halduskoormuse, kuid aitab saavutada parema turuülevaate Eesti turul olevatest meditsiiniseadmetest ning tõhustada turujärelevalvet, et Terviseamet saaks tuvastada Eesti turul nõuetele mittevastavaid, sealhulgas võltsitud või ohtlikke meditsiiniseadmeid ja need vajadusel turult eemaldada.
Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu (703 SE), mille eesmärk on parandada lastega perede toimetulekut, toetada sündimust ning tagada lasterikaste perede toetuse seos palga- ja elukalliduse tõusuga. Eritähelepanu on ühe vanemaga peredel ja lasterikastel peredel ehk peretüüpidel, kus on keskmisest suurem vaesusrisk või kus laste kasvatamisega kaasnevad perele suuremad kulud.
Eelnõu kohaselt kasvab esimese ja teise lapse toetus alates 1. jaanuarist 60-lt ja üksikvanema lapse toetus 19,18 eurolt 80 eurole kuus. Lasterikka pere toetus suureneb kolme kuni kuue lapse puhul 300-lt 650 ning seitsme ja enama lapse puhul 400-lt 850 euroni kuus. Alates 2024. aasta 1. maist indekseeritakse lasterikka pere toetus eelnõu kohaselt pensioniindeksiga.
Lisaks näeb eelnõu ette muudatuse perekonnaseaduses sätestatud elatise arvutamise regulatsioonis, mille kohaselt võetakse edaspidi miinimumelatise arvutamisel arvesse lasterikka pere toetust 50 protsendi ulatuses. Muudatuse eesmärk on tagada on selgemalt ja õiglasemalt arvestada lasterikka pere toetuse maksmist elatise arvestamisel.
Lasterikka pere toetuse maksmist ja sujuvat lõppemist plaaniti algse eelnõu järgi rakendada kuni pere noorima lapse 24-aastaseks saamiseni, mil toetus hakkaks etapiviisiliselt vähenema, kuid eelnõu teise lugemise käigus otsustas sotsiaalkomisjon tuua lasterikka pere toetusest samm-sammulise väljumise vanusepiiri 19. eluaastale ehk viis aastat varasemaks. Et suure pere toetus hakkab muudatuste tagajärjel vähenema seni plaanitust varem, siis saab kolme- kuni kuuelapselistes peredes toetus olema plaanitud 600 asemel 650 eurot ning alates seitsmest lapsest plaanitud 800 euro asemel 850 eurot.
Sotsiaalkomisjon algatas eelnõu teise lugemise käigus veel olulisi muudatusi. Ühena neist kaob eelnõu seaduseks saamisel lapsetoetuse maksmise tingimusena õppimise nõue lastele vanuses 16–19 eluaastat, mis võimaldab nii lasterikka peretoetust kui ka lapsetoetusi saada peredel, kus laps mingil põhjusel, näiteks erivajaduse tõttu õppimist ei jätka. Õppimise soodustamiseks jääb kehtima reegel, et kui 19-aastane noor jooksval õppeaastal õpib, siis jätkatakse toetuse maksmist, kuni kooli lõpetamiseni või õppeaasta lõpuni.
Lisaks täienes perehüvitiste eelnõu olulise muudatusega olukordadeks, kui sureb alla kolmeaastane laps – riik võimaldab sellisel puhul nii emale kui ka isale vanemahüvitise ühe kuu ulatuses.
Lastetoetuste ja lasterikka pere toetuste tõusud hakkavad kehtima 1. jaanuarist. Peredes, kus peretoetuste maksmine on juba lõpetatud seoses alla 19-aastaste laste mitte õppimisega, tekib eelnõu järgi taas õigus peretoetustele, mille väljamaksed teeb Sotsiaalkindlustusamet tagasiulatuvalt hiljemalt märtsi lõpuks. Pered ise midagi taotlema või dokumente esitama ei pea, sellega tegeleb Sotsiaalkindlustusamet, et kõik õigustatud lapsed ja pered vajalikud toetused saaksid.
Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (704 SE) kehtestatakse väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamise regulatsioon alates 1. juulist 2023.
Seni on teenus olnud peamiselt teenuse saaja ja tema ülalpidajate kanda, edaspidi hakkab teenuse katmises osalema avalik sektor. Kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) katab teenust saama õigustatud isiku teenuskoha maksumusest kvalifitseeritud hooldustöötajate kulud ja teenuse saaja tasub majutuse- ja toitlustuskulud ning muud teenuseosutamisega seotud kulud.
KOVi suureneva kohustuse leevendamiseks muudetakse KOVile laekuva tulumaksu määra selliselt, et tulumaksu jaotamisel hakatakse alates 1. jaanuarist 2024 arvesse võtma ka riikliku pensioni tulusid. Üleminekuajal 2023. aastal jaotatakse meetmeks ette nähtud vahendid kohalike omavalitsuste vahel läbi riigieelarve toetusfondi. Riigieelarve täiendav kulu kokku on prognoosi järgi 2023. aastal 40 miljonit ja 2024. aastal 57 miljonit eurot. See võimaldab KOVidel arendada ka kodus elamist toetavaid teenuseid ja nende pakkumist suurendada.
Esimene lugemine – kaks eelnõu
Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõuga (679 SE) tehtavad muudatused laiendavad energiakriisi leevendamiseks välja töötatud universaalteenuse meetme mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes on sarnaselt kodutarbijatele energiakriisist otseselt mõjutatud ja haavatav sihtgrupp.
Valitsuse algatatud riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (712 SE) kohaselt muudetakse kohaliku omavalitsuse ja riigi vahelised maatoimingud lihtsamaks ja läbipaistvamaks. Ühtlustatakse riigi ja KOVide maade võõrandamisel vastastikku avaliku huvi väljaselgitamise ja teostamise võimalusi ning antakse riigile õigus sekkuda avaliku huvi korral maade omandamiseks.
KOVil tekib kohustus välja selgitada kinnisasja vajalikkus riigile, kui KOV hakkab võõrandama või seadma hoonestusõigust maale, mille ta on eelnevalt riigilt tasuta saanud. Riigile maa tagastamisel kompenseerib riik KOVile tema poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud. Eelnõu kohaselt vähendatakse KOVi poolt riigile makstavat hüvitist ja tasu nii tasuta saadud kinnisasja edasivõõrandamisel, kui ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel 65%-lt 50%-le (maa harilikust väärtusest).
Sealjuures saab riigile makstavast tasust maha arvata KOVi poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused. Samuti pikendatakse ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel tasumise tähtaega viielt aastalt seitsme aastani.
Komisjoni istung
Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 9: Haridus- ja Teadusministeeriumi kiirtestide hangete korralduse uurimisest, kutsutud rahandusminister Annely Akkermann, haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ning Riigikontrolli esindaja; päevakorrapunkti arutelu on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild); Riigikontrolli kontrolliaruandest, kutsutud Riigikontrolli esindajad.
Sündmused
Kell 11 – Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov ja keskuse ekspert Johanna Vallistu esitlevad raportit „Andmeühiskonna tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“, raportit kommenteerivad ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan ja Cybernetica Infoturbeinstituudi direktor Dan Bogdanov. Sündmus on avalik, toimub ka veebiülekanne keskuse Facebooki lehel (Arenguseire Keskuse suur saal ja videosild).
Kell 11.30 – kultuurikomisjoni aseesimees Liina Kersna avab Toompea lossi kunstisaalis skulptor Aime Kuulbuschi näituse „Nostalgiline“.
Kell 11.30 – väliskomisjon kohtub E-riigi Akadeemia Ukraina küberturvalisuse valdkonna ametnike õpperühmaga.
Kell 13 – Eesti-Türgi parlamendirühm kohtub Türgi suursaadiku Başak Türkoğluga (L 262).
Välislähetused
22.–24. november
Põhiseaduskomisjoni esimees Eduard Odinets ja liikmed Toomas Kivimägi, Marko Torm, Üllar Saaremäe ja Tõnis Mölder külastavad Tšehhi parlamendi põhiseaduskomisjoni Prahas Tšehhis.
23.–24. november
Riigikogu liige Yoko Alender osaleb keskkonnateemalisel konverentsil „New European Bauhaus: Into the Woods“ Haltias Soomes.
23.–26. november
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross osaleb ENPA alalise komitee kohtumisel Reykjavikis Islandil.
23.–26. november
Riigikogu OSCE Parlamentaarse Assamblee delegatsiooni liige Marko Šorin osaleb Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee (OSCE PA) sügisistungil Varssavis Poolas.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
tel 631 6353, 5558 3993
e-post maris.meiessaar@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee
Link uudisele: Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 23. novembriks